Aprillikuine lumi
ja karmid öised tuuled
ööd valvan hommikuni
ja tuuleulgu kuulen
Ja kuulen muidki hääli
mis päriselt
mis unes
ja palun poolihääli
ma õite eest
kes lumes
Ja palun poolihääli
ma nende eest
kel raske
ja kuulan öiseid hääli
ohh
magada mul laske
Mesikeele meelitused
õisi täis on õnnevakk
kurja keele keelitused
torm
ja tung
ja vastuhakk
Tuiskab tuuli üle taeva
valget vihma virutab
läbi valude ja vaeva
õrnu hetki sirutab
Leppimisi
lubadusi
päiksepaistel sillerdab
ärakulund uskumisi
mõte põrmu pillerdab
Aeg ajab üle ääre
ja annab unustust
öö must kui saapamääre
ja kannab igatsust
Ja kannab mälestusi
ja kannab lohust
ja läbi lohutuse
kui avaks koduust
Ja koduukse taga
sääl hingab pimedus
nii pehme ja nii vaga
kui lapse unistus
Liigume
liigume kevade poole
läbi elu
see rahutu mere
läbi elu
ja vaeva ja hoole
aina läheme kevade poole
ja õrjetut kisa ei kuule me
kallist suudleme ikka suule me
selles elus
ses rahustus meres
kus seilavad ohtlikud laevad
ja ootavad tundmatud vaevad
ja elu veel tuksub me veres
Suudeldi ja surdi
murti
truudust
puudust tunti
paljustki
valjusti
ei öeldud
ei juletud
suletud
oli suu
muu
tuli hiljem
kõik muu
Mere pääl
ja metsa ääres
sulab lumi
läheb jää
midagi ei järel jää
vett on poole kummikuni
kevad on kui kaunis uni
käime juba paljapää
mõte kerge nagu sulg
kiire nagu vete kulg
mere pääl
ja metsa ääres
Külma paastukuuöösse
minevik seisma jääb paljajalu
jahedal põrandal
unedest soojade sängide ees
Külmas paastukuuöös
tühjaks jäetakse tuhanded talud
uksed neil irvakil
pimedus põrnitseb akendes
Külmast paastukuuööst
jõuab meieni viidute valu
püsib me mäludes
tuikab meeltes ja südame sees
*******
Kalendris küll on kevad
kuid hinges talv
alati sel märtsihommikul
kui aastakümneid tagasi
öösel
lapsed
emad
ja isad teises vagunis
ümberringi võõras keel
võõrad pagunid
ja üle kõige võõras meel
ja teadmatuse kauge tee
