Külma paastukuuöösse
minevik seisma jääb paljajalu
jahedal põrandal
unedest soojade sängide ees
Külmas paastukuuöös
tühjaks jäetakse tuhanded talud
uksed neil irvakil
pimedus põrnitseb akendes
Külmast paastukuuööst
jõuab meieni viidute valu
püsib me mäludes
tuikab meeltes ja südame sees
*******
Kalendris küll on kevad
kuid hinges talv
alati sel märtsihommikul
kui aastakümneid tagasi
öösel
lapsed
emad
ja isad teises vagunis
ümberringi võõras keel
võõrad pagunid
ja üle kõige võõras meel
ja teadmatuse kauge tee
No comments:
Post a Comment