Aeg ajab üle ääre
ja annab unustust
öö must kui saapamääre
ja kannab igatsust
Ja kannab mälestusi
ja kannab lohust
ja läbi lohutuse
kui avaks koduust
Ja koduukse taga
sääl hingab pimedus
nii pehme ja nii vaga
kui lapse unistus