Vihmasel suvel

Vihmasel suvel

Tiigid on triiki

Üks naine läheb ära

Nii lihtsalt

Tugitoolis istudes

Ja vennaga juttu rääkides

Nõksatab äkki pea

Istuma jääb vaid keha

Hing on juba kusagil mujal

Mitte kerget elu ei pea sa paluma

Vaid kerget surma

Oh kuidas tahaks ka… 

Punane pojeng

Nüüd õitseb jälle punane pojeng

ja kõik on nagu ikka

kui algab juuni

on elu

sünd

ja surm

on ilu

õnn 

ja hurm

ja taevateed sääl pikka

sa kõnnid Kuuni

kui õitseb jälle punane pojeng

 

Kui laps käis kodus

Me päevad nagu pudemed ja puru

kaduvad kui õietolmgi vihmaveel

ja rohelisest rohelisem muru

ja inimlaps kes alati on teel…