tag:blogger.com,1999:blog-28334669435552350812024-03-17T18:34:27.650-07:00misantroopÄdu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.comBlogger135125tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-21874861883296148122024-03-16T10:13:00.000-07:002024-03-16T10:13:19.860-07:00Inspiratsioon<p>Just praegu raamatut lugedes sain:</p><p>Ja kui nüüd kevad tuleb</p><p>Puupead lähevad lehte</p><p>Võivad küll ajada pinde</p><p>Kuid uppumissurma ei sure</p><p>Kui puit ikka kuiv on ja ehtne</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-6472930420655803212024-03-15T03:29:00.000-07:002024-03-15T03:29:46.133-07:00Rahvusvaheline unepäev<p>Igal aastal märtsi teisel reedel ehk siis täna ongi see päev. Ja just täna ärkasin ma enne seitset, kui muidu algab mu hommik rutiinselt kell üheksa. Akna taga on soe ja unine ilm, silm läks küll veel korraks looja. Nüüd on tuba köetud, võin lugema hakata. Selline ilm mind õue küll ei meelita, kuigi peaksin vaatama, kas vahtramahla on tilkunud. Eilse jõin ära, aga täna tulevad tüdrukud ja tahavad ka. Mul ripub mahlaanum lõigatud oksa küljes, säält tuleb vähem mahla kui puuritud august, aga puutüvesse auku puurida mulle üldse ei meeldi. Ja kui keset päeva uni peale tikub, küllap ma siis ka magan veel peatäie. Päevauni on magus nagu mesi 💛</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-79900285692103039472024-03-06T03:10:00.000-08:002024-03-06T03:10:05.564-08:00Ükskord märtsis<p><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 12pt; white-space-collapse: preserve;">Pudeneb hävingut pilvedest</span></p><span id="docs-internal-guid-8bc71759-7fff-6376-fead-a582e86953a4"><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 12pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">kratt põgeneb tulistjalu</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 12pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">verise lumelobjaka seest</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 12pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">kostab palveid</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 12pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">surm võtab valu</span></p><div><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 12pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;"><br /></span></div></span>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-77161895107830206912024-03-04T05:34:00.000-08:002024-03-04T05:34:56.925-08:00Muu<p>Lootust peab pälvima</p><p>Vabadust varjama</p><p>Voolab meis eellaste veri</p><p>Tuul kodusadamas</p><p>Valu meis vaigistab</p><p>Muu on kõik tundmatu meri</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-51109326663886802282024-03-03T02:02:00.000-08:002024-03-03T02:02:14.051-08:00Päike<p>Manamist ja targutamist kuulata ei taha</p><p>Selle peale oma elu ära raisata</p><p>Ilkumised</p><p>Õelad irved</p><p>Pühin endalt maha</p><p>Nii saab läbi tusapilve päikest märgata</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-36530845491728696382024-02-27T09:55:00.000-08:002024-02-28T01:15:50.719-08:00Ootan<p>Kutsutakse</p><p>Enam ei lähe</p><p>Hüütakse</p><p>Kuid enam ei tule</p><p>Olen võtnud endale pähe</p><p>Et kustutan tubades tule</p><p>Ja püsin sääl paigal ning vakka</p><p>Ja olen sääl madal kui muru</p><p>Ei kihuta enam end takka</p><p>Ega ennast peale ma suru</p><p>Ma olen ja ootan ja vaatan </p><p>Läbi kitsa kardinapilu</p><p>Nii kaua kui taganeb saatan</p><p>Ja tumeda maailma vilu</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-71467408482032747302024-02-26T00:27:00.000-08:002024-02-26T00:27:36.596-08:00Pääsemine on lähedal<p>Veel praksuvad ahjud ja kaminad</p><p>ja väljas on põlvini lundki,</p><p>pea paistavad kevade väravad,</p><p>ei näe enam talvest ma undki. </p><p>Ei mäleta sind, külm pakaseöö</p><p>ja unustan rõhuvad lumed, </p><p>su valgele valule käega löön</p><p>nii kaua, kui uuesti tuled…</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-34035152752537107342024-02-24T03:41:00.000-08:002024-02-24T03:41:18.923-08:00Uus ajastu<p>On käes. Juba kaks aastat, aga leidub inimesi, kes ei mõika midagi. Sellised ärritavad mind täiega. Sellised, kes ei tunneta. Justkui kõik oleks endine. Minu jaoks pole. Ümbritsev tundub hirmutav ka looduses, mis enne nii sõbralik ja turvaline oli. </p><p>Vaatan oma kaheharulist mändi, kes magamistoa aknasse paistab. Tapjalumi murdis ühest ladvast oksi. Harjun selle pildiga, mis on tuttav lapsepõlve õudusunenäost, kus puud murdusid.</p><p>Ma ei pidutse täna. Lihtsalt olen. Pidutsemine ei köida mind enam. Ei laul ega tants. Naer küll. Naeran ikka ja südamest, kui selleks vähegi põhjust on. Naeran laginal ja ennast hingetuks. Kui vähegi põhjust on 🙂</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-87835551665819833482024-02-17T00:37:00.000-08:002024-02-17T00:37:45.127-08:00Lugemistoksikoos<p>Olen Põhjamaade romaane kümnete kaupa kugistanud ja pean ilmselt vahet pidama, et mitte mürgistust saada. Hirmus intensiivsed suguvõsasaagad, tuugalt kiivalt hoitud süngeid saladusi täis. Alles viimastel lehekülgedel selgub, et koer Molly, kes alajaamas elektrilöögist surma saab, polegi koer, vaid hoopis väike õde Molly. </p><p>Et lapsena ära antud õde jõuab käänulisi teid pidi koju tagasi, aga keegi ei taipa seda enne, kui ta oma vennaga lapse saab. Et kolme poja väidetav isa ei olegi üldse nende isa, vaid hoopis poolvend. Jne…</p><p>Nüüd tuleb natuke pead tuulutada, kuigi raamatusse põgenemine on muidu päris hea ellujäämisstrateegia, aga ma proovin vahepeal jälle kirvest abi leida. Tõusen voodist, panen õueriidesse ja kahlan läbi sulavee ning üle kiilasjää puulõhkumispaku juurde. Ehk suudan mõne põraka küljest kilde lüüa. </p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-28578368656218807602024-02-15T07:57:00.000-08:002024-02-15T07:57:59.919-08:00Elu on trauma<p><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;">Elu on lill, ütlevad mõned. Võeh, kuidas ma ei salli seda lauset. Või kui ütlen, et rohkem raamatuid minult ei tule, siis ikka keegi suudab pillata selle äraleierdatud fraasi: ära iial ütle iial. Öäkk! Või see: ma tean, mida sa tunned. Ei tea sa mitte sittagi. Kuidas sa saad teada, mida mina tunnen??? Ma küll ei tea, mida keegi teine tunneb. </span></span></p><p><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;">Novat! Minu jaoks on elu trauma ja traumajärgne stress ja siis natuke selget taevast sinna vahele, aga seda viimast ma eriti ei mäleta. Siiski on nii kerge hingata, kui vahel harva taeva selgeks lööb. Ja alati saab palju halvem olla, nagu optimistid ütlevad :)</span></span></span></span></p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-59983267165448941072024-02-13T00:46:00.000-08:002024-02-13T13:17:00.561-08:00Heeringatraaler<p>Mitte ei mäleta, millisest kirjandusteosest see surematu kirjeldus pärineb, ammu loetud, aga ei unune iial. Noh ja ise ka muidugi tormilise elu jooksul kogenud :) Sõnastus pole enam päris täpne, aga ühe meeletu armuöö värvid küll:</p><p>Hommikuks nägi voodi välja nii, nagu oleksid sääl terve öö püherdanud üks ärakaranud madrus ja kaks paksu pordunaist. Ja lõhnas nagu heeringatraaler.</p><p> </p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-42315383697295663322024-02-11T08:30:00.000-08:002024-02-11T08:30:39.730-08:00Näljane teekäija<p><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;">Nii harva, kui ma teen suurema söögi. Täna see juhtus. Riisipada sibula, paprika, tomati ja kukeseentega. Siis ma unistan, et tuleks mõni näljane teekäija, keda saaks kõhutäiega rõõmustada. Aga tänapäeval ei ole neid. Inimesed ei käi jalgsi. See oli kaks sajandit tagasi, kui võeti kepp ja kott ning astuti mööda postimaanteid või külavaheteid. Isegi mina olen lakanud jalgsi kõndimast, sest ma lihtsalt ei taha mitte kusagile minna. Aga sina, näljane teekäija kaugest minevikust, tea siis, et ma täna jälle ootasin sind :)</span></span></p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-16423873412977777572024-02-10T23:47:00.000-08:002024-02-10T23:47:13.757-08:00Üks märtsipäev<p><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;">Olen väike ja vaatan köögiaknast välja. Sääl on üks madal hunnik. Võib-olla on see kartulikuhi, võib-olla pole isa jõudnud veel keldrit valmis ehitada. Võib-olla on see lihtsalt õlehunnik. Päike paistab ja pealmised õled on juba välja sulanud. Läbi madala vesise lume tuleb Uta, naabrite koer. Tuleb aeglaselt ja vaevaliselt, tema jäljeaugud vajuvad vett täis. Uta ronib hunniku otsa kuivadele õlgedele ja heidab pikali. Päikene paistab soojalt, ilm on nii ilus, õhus on juba kevad. Ja mina vist ei tea veel, et see on surm. </span></span></p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-43722816600842219352024-02-09T06:20:00.000-08:002024-02-13T01:21:14.281-08:00Vaestemaja jahukört<p>Täna ma praen üle hulga aja kotlette. Sibul on juba hakitud, mu armas mees veel poes hakkliha ostmas. Aga muidu me naerame, et saame süüa ikka ja ainult koera suu kõrvalt. Hommikuti podiseb pliidiserval mu valge glasuurpott kas kaerahelbe-, odrajahu-, või rukkijahupudruga. Mina ja koer (olen ka koera aastal sündinud) armastame kahte viimast, mu armas mees aga kaerahelbeputru teistest rohkem. Kui jahu liiga vähe panen ja puder vedelaks jääb, on see kört ehk rokk. Jahurokk - meie esivanemate ja koduloomade toit ajast aega. Vaestemaja söök ka. Aga tervislik ja toitev. Mul oli FB sõbraks üks enda arvates hirmus tark ja peen daam, minu arvates lihtsalt nõme targutav vanamutt, kellele kört (söök, mitte Kihnu seelik) polnud küllalt hea. See mutt lendas mu sõbralistist nagu tuul. Ärdagu iialgi minu kuuldes toitu halvustatagu!!!</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-56653203447549397892024-02-08T05:52:00.000-08:002024-02-08T05:52:38.403-08:00Kaduneljapäeva õhtu<p>Kaduneljapäeva õhtu</p><p>saadab päikse viimseid kiiri,</p><p>taeva sinisesse kõhtu </p><p>neelab kauge silmapiiri. </p><p><br /></p><p>Neelab kauged kaunid ajad,</p><p>talvepäeva viimse valge,</p><p>hämarusse kaovad rajad,</p><p>tuleb öö - see külmast kalge.</p><p><br /></p><p>Tulgu!</p><p>Veel on külmal radu,</p><p>veel ta käigud edenevad.</p><p>Kaduneljapäev toob kadu</p><p>külmale.</p><p>Pea tuleb kevad...</p><p><br /></p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-31151914837423256032024-02-06T01:51:00.000-08:002024-02-06T01:51:53.723-08:00Tulekud ja minekud<p>Täna 14 aastat tagasi läks ära mu ema, aga samal päeval on tulnud siia maailma üks mulle armas inimene. Sünd ja surm on lahutamatud. Surm on meil juba sündides kaasas. Surm on suur, suurem kui sünd ja elu. Suur muutja. Paneb hoopis teisiti mõtlema ja õpetab lahti laskma. Sätib asjad uude perspektiivi ja lükkab tähtsusetu kõrvale. Selline on surm, kui ta lähedalt möödub ja sind oma käisega riivab. Täna mul küünlad jälle põlevad, aga ma ei nuta. Aeg nutta, aeg vaikselt meenutada. </p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-45261962698887774102024-02-01T06:00:00.000-08:002024-02-01T06:00:58.269-08:00Ootus<p>Vanad jõrmid mehed</p><p>Kõmmeldunud kased</p><p>Üle halli taeva</p><p>Läeb linnuparve lend</p><p>Purukuivad lehed</p><p>Kätest lahti lased</p><p>Kauget valget laeva</p><p>Ootamas näed end </p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-47664141745427497772024-01-31T03:10:00.000-08:002024-01-31T03:10:27.042-08:00Üksinduse, üksilduse ja vaikuse kiituseks<p>Oo õnnis üksindus</p><p>Kui palju leebet rahu</p><p>On igas sinu vaikses hetkes</p><p>Ei tüüta tüdimus</p><p>Sest mitu rõõmu mahub</p><p>Mu üksildasse päevaretke</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-92073047594849834272024-01-30T00:10:00.000-08:002024-01-30T00:10:39.933-08:00Mõlemad jalad on lühemad<p>Astusin üle hulga aja kingapoodi sisse. Mitte, et mul midagi tarvis oleks olnud, tegin lihtsalt aega parajaks. Nägin riiulitel kõrgete taldadega jalanõusid, neid peletisi. No olen varem ka näinud. Oma tütre jalas. Tookord naersin: “Issand! Üks daam kannab ikka peenikese kõrge kontsaga kingi!” ja tema naeris vastu: “Jah, las see ÜKS daam siis kandkugi!”</p><p>Ja siis mulle meenus… Minu lapsepõlves oli nii, et kui näiteks mõnel inimesel oli sünnipäraselt üks jalg lühem, siis tegi kingsepp spetsiaalsed jalanõud. Üks oli tavaline king, aga teine hästi paksu tallaga. Küllap ka raske, aga võimaldas siiski liikuda. Mul on praegugi silme ees üks onu selliste pruunide kingadega. Onu ennast ei mäleta, ainult neid jalanõusid. </p><p>Tundub, et tänapäeval on inimestel mõlemad jalad lühemad :) Ja las olla! Pandagu jalga, mida iganes soovitakse, minu jaoks on ainuke vastuvõetav jalanõu õhukese tallaga ja ilma igasuguse kontsata. Ilus ja mugav. Sest ma olen üks vanatädi :):):)</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-68602165814379835452024-01-29T12:09:00.000-08:002024-01-29T12:09:14.703-08:00Ja surm ka<p>Sündis üks poiss 1944. aasta kuumal suvepäeval Põhja-Tartumaa talusaunas ja täna läks ta ära. Üle aja ja ruumi serva. Ja mul on hea meel, et ta on nüüd jälle oma ema ja isa juures. Ja et tal on kõik hästi. Loodan, et on. Ja ta on oma vanaema juures. Vanaema, kes teda kasvatas ja väga armastas. Mul on hea meel kõigi üle, kelle elu siin maailmas elatud on. </p><p>See väike poiss küsis kunagi igatsevalt oma emalt: "Millal tuleb uun (õun) akna alla?" ja järve ääres paati nähes nõudis: "Tahan selle suure kausiga vett tuua!" ning kõrge lossitrepi ees imestas: "Kas sellest kivihunnikust peame üles ronima?"</p><p>See väike poiss oli mu vanem vend.</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-13698610438848378292024-01-29T02:23:00.000-08:002024-01-29T02:23:29.433-08:00Sünd<p>44 aastat tagasi sündis mu esimene laps. Praeguseks kellaajaks oli juba sündinud. Mäletan, kuidas ei tahtnud õhtul kodust ära minna. Sünnitusmaja võõrasse keskkonda, kus keegi minu emakeelt ei rääkinud, kus ma olin terve öö üksinda palatis. Kuidas valuhoog kihutas mu peale nagu kiirrong ja sõitis üle. Ja siis tuli jälle järgmine… Ja kui ma arvasin, et nüüd on juba päris hull, siis alles õige tants ja trall algas :) Aga noor inimene on tugev ja saab hakkama, olin siis 21. Kui laps oli sündinud ja jõudsin mõelda, et nüüd on kõik läbi, taipasin samas, et kõik alles ju algab…</p><p>Mitte kunagi ei saa me teada, mida tunneb sündiv laps oma teekonnal. Küllap see on päris karm ja raske tulemine, alati ei õnnestugi. On teooriaid, mis väidavad, et mõned inimesed mäletavat oma sündi. Vahel tundub, et ma isegi. Igatahes olen väga klaustrofoobiline.</p><p>Tere tulemast, mu laps ❤️</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-75894973725757343472024-01-27T13:25:00.000-08:002024-01-27T13:25:29.268-08:00Ise<p>Pole midagi teha, ikka ise pead oma rasketest aegadest üle saama ja läbi tulema. Ega jumal ka muidu aita, kui ise ei pinguta. Igal oma tee ja abi. Mul on Selma Lagerlöf. Ma isegi ei mäletanud, et mul tema raamatud riiulis on. No “Gösta Berlingi saagat” olin jah varem lugenud, aga mitte “Jeruusalemma”. Ja nüüd on mul käsil “Löwensköldi sõrmus”, “Charlotte Löwensköld” ja “Anna Svärd”. Minu abi tuleb ikka minevikust ja vanast maailmast. Ehk tulevad kunagi ka kergemad ajad. Või veel raskemad, sest alati saab hullem olla, nagu ütleb optimist :):):) </p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-70360994905696507852024-01-18T01:57:00.000-08:002024-01-18T01:57:59.532-08:00Lauliku talveüksildus<p>Lumi tuiskab ja mina olen täiesti Juhan Liivi “Lauliku talveüksilduse” lainetel. Lumi keerleb tuulehooga, minu süda valudest. Kui enam valutada ei jaksa, vaatan lumesadu ja lihtsalt olen. Võiks ju nautitagi, kui lund ja valu poleks nii palju. Küllap saab rohkemgi olla. Antavat ju nii palju, kui kanda jaksad. </p><p>Kord kaevanud üks mees Jumalale, et tema rist on liiga raske kanda. Jumal viis mehe ühte kohta, kus oli palju erineva suuruse ja raskusega riste ja ütles, et valigu endale sobiv. Mees proovis ühte ja teist, lõpus leidis. “Nojah,” ütles Jumal, “see on seesama, mis sul ennegi oli…”</p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-51218057262621416762024-01-16T01:58:00.000-08:002024-01-16T02:12:24.777-08:00Isale mõeldes<p><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;">Täna, 111 aastat tagasi sündis mu isa ühes Põhja-Tartumaa talus viienda lapsena. Kokku sai neid kuus - kolm tüdrukut, kolm poissi. Ilus komplekt. Ei tea, missugune ilm oli ka? Täna siin sajab ja tuiskab ning mina muretsen isa ehitatud hoonete lamekatuste pärast. Alati suure lumega muudkui muretsen. Aimar käib neid rookimas. Üks mu unistusi on terav viilkatus. Ega need lamedad olegi isa väljamõeldis, arhitekte oli siin teisigi. </span></span></p><p><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;">Sündis ja kasvas. Kui kaela kandis, läks hanekarja, siis seakarja ja lõpuks lehmakarja. Säärtele tekkisid paljajalu jooksmisest kuresaapad, mida ema hanerasvaga määris. Valusad olid pestes, verised praod lõid sisse, aga jalatallad said sügiseks nii tugevaks, et võis rahumeeli kõrrepõllul joosta. </span></span></span></span></p><p><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;"><span style="vertical-align: inherit;">Siis sai temast künnipoiss ja hiljem tööpoiss, käis mujal taludes sulaseks, et jalgratta ostmiseks raha teenida. Ja siis ajateenistus ja üleajateenistus ning paelad peale. Maapoisist sai härra ohvitser. Ja siinkohal lõpetamegi, sest varsti tulid maailmas halvad ajad. Isa elas need üle. Pärast halbu tulid jälle paremad ja tulin mina. Saime koos olla 46 aastat. Vähe. Tegelikult oleme siiani koos. See ei loe, et tema sääl ja mina siin. </span></span></span></span></span></span></p>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2833466943555235081.post-11039477688719476662024-01-13T08:28:00.000-08:002024-01-13T08:28:23.105-08:00Emale mõeldesEmad väsivad ära<div>enam nad peenraid ei tee</div><div>ükskord aastate pärast</div><div>lähevad siit üle vee</div><div>sinna kus alati kevad</div><div>sinna kus alati soe</div><div><br /></div><div>Sinna lähevad nemad</div><div><br /></div><div>See mitte üldse ei loe</div><div>et siingi tulevad soojad </div><div>et lõhnama lööb näsiniin</div><div><br /></div><div>Nemad on sääl</div><div>kus on Looja</div><div><br /></div><div>Ja meie oleme siin</div>Ädu Neenuhttp://www.blogger.com/profile/00965300470208276733noreply@blogger.com0