Arvasin seegi kord et suvi jääb
Et kõik need soojad hommikud
Avatud aknad ja uksed
Pikad õhtud
Ja valged ööd kestavad igavesti
Et marjad jäävad põõsasse
Õunad puusse
Lilled õitsema ja sirelid lõhnama
Aga ei jäänud seegi kord
Ploomipuu sai viljadest tühjaks ja kartulid võetud
Koeral pole enam palav
Ja mina olen juba mitmel päeval ahju kütnud
Käin õhtuti pimedates tubades ja igatsen
Kuni ma jälle harjun kinniste uste ja akendega
Tumedate ööde ja lühikeste päevadega
Kuni tuleb järgmine suvi
Selline mis jääb
