Kümme ruumi küttepuid

Kümme ruumi küttepuid riita laduda

tundub liiga palju

küll veame ja laome kahekesi

aga hunnik seisab ikka väravas 

nagu tunnimees

nagu tumm tunnistaja

et siin ei olda enam noored

ega täies tööjõus

juuni on hirmus kuu

seda ma tean juba ammu

muudkui niida ja rohi

rohi ja niida

ja siis vea halupuid 

ja lao riita

ja vahepeal valuta selga

käsi 

jalgu

ja siis palu taevast

et ta laussadu 

tormituult

äikest

ega rahet ei saadaks

kümme ruumi küttepuid

tundub liiga palju 

põletamine läheb palju lihtsamalt

talvel 

Päev on õde ja õhtu on vend

Liiga kõrgeks on kasvanud puud

liiga kõrgeks on kasvanud hein

maa ja taevas on siiski veel truud

õisi murravad rahe ja lein

läbi päevade kihutab rong 

meie aastad kui vagunid reas

kõlab vile ja siis kõlab gong

vana laul ennast laulab me peas

tasa sosistab öötuulte lend

tasa sosistab kummalist viit

päev on õde ja õhtu on vend

kaduvikku kui läheme siit

Maikuu lõpp

Mai peagi kokku korjab oma päevad

ja läheb sinna kuhu läks aprill

siis meile ainult mälestused jäävad

et lõhnas tooming õitses lepiklill

Las tulla suvi kaasas soojad tuuled

ja jaaniöö nii lühike kui viiv

on kirsipuudel kirkad punahuuled

meil varbad pruunid kingas rannaliiv

Nii lähme üle mäe kus sinab kaugus

ja me ei tea kui kaua kestab retk

sest alla orgu laskumise laugus

näib pikk kui igavik

…

kuid on vaid hetk 

Esimene kuum päev

Koer lõõtsutab kõige jahedama betooni peal

ja näitab hambaid kui üritan tema vanunud villaseid kintspükse lahti kammida

proovin seletada et siis pole nii palav

aga ta ei võta mind kuulda

Varjus näitab kolmkümmend ja mu tomatitaimed terrassil saavad ka lõpuks ometi sooja

Roosipõõsad lõhnavad õitsematagi ja tuhkurenelas õitstes nii et ära tahab lämmatada

Taevas mürisevad lennukid ja puude taga mühiseb maantee

kui päike pilve taha kaob ja tuuleke kaseladvad kiikuma  lööb on hetkes hea lahe olla

lonksan külma kalja ja kallan värsket vihmavett kaela

On esimene kuum päev

Introverdi kaitseala

Introvert

Erak

Ja peast luuletaja nagu ma olen

Elan metsas ega tülita kedagi

Ja loodan et mindki ei tülitataks

Aga vahel ikka tuleb värava taha üks naine

Kes räägib seda võõrast keelt mida ma üldse enam ei talu

Küsib võilille ja nõgest ja toob küpsiseid külakostiks

Annan küpsised tagasi ja valetan et võilille ega nõgest pole

Muidugi on 

Aga ma ei taha rohkem seda keelt kuulda

Ütlen naisele et ma ei tunne ennast hästi ja tulen tulema

Tükk aega on veel halb olla

Kuni võõras energia värava tagant kaob

Emadepäev

Lapsed on kaugel

ja emast vaid pilt

ja mina ei võtaks iial enam vastutust

teha uusi inimesi 

Kes sünnib

peab ka surema

ja surelikule pole paremat saatust

kui mitte sündida

Teenida maad

Juhan Liiv

Anna Haava

Mari Vallisoo

Andrus Kasemaa

ütleb Vikerraadio Beriti häälega

ja ma ärkan linnuristipäeva halli hilishommikusse

pärast peaaegutäiskuuöö painavaid unenägusid

täna valget päeva polegi

ütles mu isa selliste ilmade kohta

ja mulle meenub eile loetud Anu Raua raamat

milles ta väidab

et kõige ilusam sõna eesti keeles on

teenima

tõusen 

panen vöö vööle

ja lähen maad teenima

et ta annaks mulle õisi ja õunu

kirsse lindudele ja ploome puu alla potsatama

kartulit ja tilli supi sisse

vaarikat ja maasikat suhu pista

väike vaarikamaa

kolm sammu pikkusele ja kaks sammu lai

vähem veel kui Laksi Tõnisel 

aga naati nii tuugalt täis

naat Jumala loodud taimeke

mutantrisoomid ulatuvad Austraaliasse

kus keegi kiivalt otsast kinni hoiab

mission impossible

Taaveti ja Koljati võitlus

aga vahel saan kätte meetrise nööri 

ja tirin rõõmsalt välja

mina ja naat

ja rammus must muld

muld meie ema

kõikide asjade algus

EESTI MULD JA EESTI SÜDA

ja viimset aset ka