November näe põletab lõkkeid
ja kuulutab külma ja kadu
veel kõnnime suviseid radu
eest lükkame piire ja tõkkeid
Veel kõnnime suviseid radu
ja maarjahein lõhnab me kimbus
me õhtutel kuldne on nimbus
ja kuldne on vihmade padu
Me õhtutel kuldne on nimbus
eest lükkame piire ja tõkkeid
november näe põletab lõkkeid
ja maarjahein lõhnab me kimbus
Mu hing käib kikivarvul mööda tuba
Ja mõte sõlmib mälestuste paelu
Ja küünlaleek mis värelemas vaevu
Ööd õnnistamaks taevalt küsib luba
Ma istun vaikselt mõtteid veel ei puutu
Novembriudu kuulan teispool seina
Säält kostub naeru sosinaid ja leina
Nüüd miski õrnalt kriibib aknaruutu
Nüüd keegi tasa proovib ukselinki
Kaob aeg ja ruum ja kaugus meie vahel
Saab jälle terveks ammu katkend ahel
Seob ühte siin ja säälpool armsaid hingi
Kui esimene hallahommik koitis
ja särama lõi sarapuude kuld
siis suvest jäänud igatsusetuld
päev oma jahenevast peost veel toitis
Ta korjas hallalinad rohust üles
jääkirme kildudeks lõi tiigiveel
ja andis päiksepaistet veel ja veel
Pea õhtu jõuab
mustad mõtted süles
Kuid ööl on taskus pehmed uneliivad
ja varrukates lahked unenäod
ja õnne kukuvad meil unekäod
kes unenäos meid unustusse viivad
Ja lendavad
lendavad lõunasse
hallide tuuliste pilvede all
ja lendavad
lendavad lõunasse
nad kaugele
taevalael lagedal
Ja hüüavad
hüüavad hüvasti
meile siin kurbade pilvede all
ja hüüavad
hüüavad hüvasti
häälel igatseval ja kähedal
Ja tulevad
tulevad tagasi
kevade rõõmsate pilvede all
ja tulevad
tulevad tagasi
…
ja õnn tundub jälle siis lähedal
Mõnikord tundub nagu maailm oleks endine
Nagu sõdu ja surma polekski
Nagu kõik oleks hästi
Nagu oleksin õnnelik
Peaaegu
Siis kui sügisõhtu hämaruses põleb lehelõke
Pärast päikselist päeva
See lõkke lõhn ja suits on pärit mingist endisest õnnelikust ajast
Kui kõik oli veel hästi
Siis kui õhtupimeduses tulen saunast
Läbi sügisjaheda õue
See sauna soojus on pärit mingist endisest turvalisest ajast
Siis kui kõik oli veel hästi
Mõnikord tundub nagu maailm oleks endine
Arvasin seegi kord et suvi jääb
Et kõik need soojad hommikud
Avatud aknad ja uksed
Pikad õhtud
Ja valged ööd kestavad igavesti
Et marjad jäävad põõsasse
Õunad puusse
Lilled õitsema ja sirelid lõhnama
Aga ei jäänud seegi kord
Ploomipuu sai viljadest tühjaks ja kartulid võetud
Koeral pole enam palav
Ja mina olen juba mitmel päeval ahju kütnud
Käin õhtuti pimedates tubades ja igatsen
Kuni ma jälle harjun kinniste uste ja akendega
Tumedate ööde ja lühikeste päevadega
Kuni tuleb järgmine suvi
Selline mis jääb
