Emadepäev

Lapsed on kaugel

ema on ammu ära

ja mina ei võtaks iial enam vastutust

teha uusi inimesi 

kes sünnib

peab ka surema

ja surelikule pole paremat saatust

kui mitte sündida

Teenida maad

Juhan Liiv

Anna Haava

Mari Vallisoo

Andrus Kasemaa

ütleb Vikerraadio Beriti häälega

ja ma ärkan linnuristipäeva halli hilishommikusse

pärast peaaegutäiskuuöö painavaid unenägusid

täna valget päeva polegi

ütles mu isa selliste ilmade kohta

ja mulle meenub eile loetud Anu Raua raamat

milles ta väidab

et kõige ilusam sõna eesti keeles on

teenima

tõusen 

panen vöö vööle

ja lähen maad teenima

et ta annaks mulle õisi ja õunu

kirsse lindudele ja ploome puu alla potsatama

kartulit ja tilli supi sisse

vaarikat ja maasikat suhu pista

väike vaarikamaa

kolm sammu pikkusele ja kaks sammu lai

vähem veel kui Laksi Tõnisel 

aga naati nii tuugalt täis

naat Jumala loodud taimeke

mutantrisoomid ulatuvad Austraaliasse

kus keegi kiivalt otsast kinni hoiab

mission impossible

Taaveti ja Koljati võitlus

aga vahel saan kätte meetrise nööri 

ja tirin rõõmsalt välja

mina ja naat

ja rammus must muld

muld meie ema

kõikide asjade algus

EESTI MULD JA EESTI SÜDA

ja viimset aset ka 

Aprillikuine lumi

Aprillikuine lumi 

ja karmid öised tuuled

ööd valvan hommikuni

ja tuuleulgu kuulen

Ja kuulen muidki hääli

mis päriselt

mis unes

ja palun poolihääli

ma õite eest

kes lumes

Ja palun poolihääli

ma nende eest

kel raske

ja kuulan öiseid hääli

ohh

magada mul laske 

Tuulest toodud

Mesikeele meelitused

õisi täis on õnnevakk

kurja keele keelitused

torm

ja tung

ja vastuhakk

Tuiskab tuuli üle taeva

valget vihma virutab

läbi valude ja vaeva

õrnu hetki sirutab

Leppimisi

lubadusi

päiksepaistel sillerdab

ärakulund uskumisi

mõte põrmu pillerdab 

Raamatu ja roosi päeval

Raamatu ja roosi päeval

Veerin tähti valgel lehel

Süda tunneb

Silmad näevad

Rõõm on loetust suur

Ja ehe

Ööd on veel pimedad

Aeg ajab üle ääre

ja annab unustust

öö must kui saapamääre

ja kannab igatsust

Ja kannab mälestusi

ja kannab lohust

ja läbi lohutuse

kui avaks koduust

Ja koduukse taga

sääl hingab pimedus

nii pehme ja nii vaga

kui lapse unistus

Liigume

Liigume 

liigume kevade poole

läbi elu

see rahutu mere

läbi elu

ja vaeva ja hoole

aina läheme kevade poole

ja õrjetut kisa ei kuule me

kallist suudleme ikka suule me

selles elus 

ses rahustus meres

kus seilavad ohtlikud laevad

ja ootavad tundmatud vaevad

ja elu veel tuksub me veres