Mere pääl
ja metsa ääres
sulab lumi
läheb jää
midagi ei järel jää
vett on poole kummikuni
kevad on kui kaunis uni
käime juba paljapää
mõte kerge nagu sulg
kiire nagu vete kulg
mere pääl
ja metsa ääres
Mere pääl
ja metsa ääres
sulab lumi
läheb jää
midagi ei järel jää
vett on poole kummikuni
kevad on kui kaunis uni
käime juba paljapää
mõte kerge nagu sulg
kiire nagu vete kulg
mere pääl
ja metsa ääres
Märtsi alguse päike ja tuul
muudavad põllud mustvalgeks
lehmalaiguliseks
vahtraoksast tilgub mahla
plastikpudelisse
naistepäev ainult lillede kinkimise päevana
mind ei kõneta
aga tulbid on mul vaasis küll
ja kooki tahan ka
mind kõnetab inimeseks olemine
ja märtsipommitamine
kaheksakümmend kaks aastat tagasi
ma ei saa seda mäletada
aga ma saan seda mälestada
ja seda ma teengi
küünla
lillede
ja koogiga
Külma paastukuuöösse
minevik seisma jääb paljajalu
jahedal põrandal
unedest soojade sängide ees
Külmas paastukuuöös
tühjaks jäetakse tuhanded talud
uksed neil irvakil
pimedus põrnitseb akendes
Külmast paastukuuööst
jõuab meieni viidute valu
püsib me mäludes
tuikab meeltes ja südame sees
*******
Kalendris küll on kevad
kuid hinges talv
alati sel märtsihommikul
kui aastakümneid tagasi
öösel
lapsed
emad
ja isad teises vagunis
ümberringi võõras keel
võõrad pagunid
ja üle kõige võõras meel
ja teadmatuse kauge tee
Läbi talveunes maja
eemalduva aja
vaevukuuldav kaja
üle puhtaks roogit raja
palve
palun ära saja
Härm pudeneb
ja mõtetest meil varsti
talv taandub
Rõõm sugeneb
kui kevadpäikse kiir
me põsel maandub
Liugu ei lase
Hernesuppi ei söö
Vastlakukli pistsin juba jaanuaris nahka
Täna on mul hooleta olla
Ja vastlapäeva pidada
Voodilinade vahel
Mu ema sündis küünlakuus
ja küünlakuus ta suri
just täna
oli laupäev ja päike paistis
Praegu kuusteist aastat hiljem
on taevas hall
puudelt pudeneb külma valget lund
Ema ei armastanud talve
ema armastas kevadet ja lilli
siis kaevus ta küünarnukkideni
oma lillepeenardesse
Emas oli palju ambitsiooni ja elujulgust
muusikat
luulet
varast ärkamist ja tööd
Kuidas Sul läheb, ema?