Mu ema sündis küünlakuus
ja küünlakuus ta suri
just täna
oli laupäev ja päike paistis
Praegu kuusteist aastat hiljem
on taevas hall
puudelt pudeneb külma valget lund
Ema ei armastanud talve
ema armastas kevadet ja lilli
siis kaevus ta küünarnukkideni
oma lillepeenardesse
Emas oli palju ambitsiooni ja elujulgust
muusikat
luulet
varast ärkamist ja tööd
Kuidas Sul läheb, ema?
Järjekordne pakaseöö trambib ukse taga jalgu lumest puhtaks
ära mitte loodagi
ega ma sind sisse lase
teen aga jälle tule pliidi alla
ja panen vannitoas lisaks põrandaküttele ka radiaatori tööle
mu elu sisuks ongi praegu ainult kütmine
hommikust õhtuni
pliit
ahi
pliit
ahi
Näe
härmatanud kuusel õitseb käbisid
ja külmas õhus lõhnab valge kaugus
kui ükskord jaanuar saab lõpuks läbi
siis
ehk lootusrikkaks muutub talveraugus
Ehk koguda end jaksab meie mõtteuid
kui põski soojendab päev pikk ja hele
ja Looja hoiab meid ja meie hingepuid
kui läheme taas vastu kevadele
Leebet rahu
lumekahu
meie talveööde sisse
rõõmsat ootust
õndsat lootust
usku uude minemisse
Tänulikkus
kannatlikkus
truudus
mitte uhkus
ega pilkamine
mitte kõrkus
tühi ja pime
vaid armastus
armastus ruudus
Kusagil taevatõrte sees käärib
juba näe jõuluõllede humal
poriseks heledaid mõtteid määrib
väiklaste kisa
vali ja rumal
ometi palju armastust väärib
inimeseks et saamas on jumal
