Oo Oberpahlen
oo Paala linn
Liivi kuningriigi pealinn
Sind mainiti esmakordselt aastal 1234
hea on meelde jätta
ja kerge meels pidada
üks
kaks
kolm
neli
ÜKS
on Su kirikutorn
Selle kiriku altari ees
oleme leeriõnnistuse saanud
ja armulauaveini joonud
sügaval nõukogude ajal
kui kirikus käidi salaja
ja ümberringi õitses vene värk
aga pruunid kirikupingid
ja keerlevad tolmuterakesed
akendest langevates viltustes päikesekiirtes
sosistasid hoopis teistsugustest aegadest
meie emade-isade lapsepõlvest
vabas ja noores Eesti riigis
KAKS
on Su jõgi
ja Su roosid
Jõgi milles oleme ujunud
ja roosid mille lõhna
oleme sisse hinganud
kuumal suvel
kui Su tänavad on täis
pruuniks päevitunud ja rõõmsaid inimesi
muretut rahvast
ja Sa ise laiud rambelt
oma jõe kallastel
nagu mistahes kuurortlinn
mistahes maailmanurgas
KOLM
on siidised siilud
Sinine
must ja valge
esimesel Eesti Üliõpilaste Seltsi lipul
Eesti riigi emalipul
mille õmbles valmis
koolmeistri tütar Emilie Beermann
oma toas
1884. aasta kevadel
NELI
on Su asend
Tallinn-Tartu ja Võhma-Mustvee
maantee ristumiskohal
keset meie ainsat Eestit
keset meie ainsat isamaad
Ela ja õitse
veel sadu aastaid
oo Oberpahlen
oo Paala linn
ela ja õitse
armas Põltsamaa
