Absoluutselt ei huvita

Juba väga ammu ei huvita mind praegune elu, praegune maailm. Hoian sellest võimalikult palju eemale. Jah, ma kasutan internetti ja kirjutan just hetkel, aga ma loobuksin meelsasti ja valiksin oma õunafoni asemel lauatelefoni. Või üldse vaikuse. Inimkõne on minu jaoks liiga vali ja tundub tühine ning mittemidagiütlev. Muusika on samuti vali, ainult raamatud sobivad veel, tähed kõnelevad minuga vaikselt. Ja taimed. Varsti ma saan suhelda oma lillede-põõsaste-puudega, sest inimestega ei suhtle ma ammu enam. Võib-olla kunagi veel hakkan, mine tea…

Kodu

Isa ehitatud maja

ema istutatud puud

lapsepõlve kauge kaja

kaseladvas tuuleluud

Sünnikodu…

sünnikodu

juured kinni 

soine maa

niiske varsakabjalodu

ära minna siit ei saa

Mälestuste kuldne kuma

saadab igal sammul mind

metsaema

laanejumal

haljal oksal laulev lind

Kevaded täis ärkamisi

suved kerget valget und

sügised täis märkamisi

talved karget valget lund

Läbi eemalduva aja

hoiab mind mu kodu vaim

ongi kõik

muud pole vaja

rahu

rõõm

ja õnn

ja aim

Nedo Nisso

 

Rahvusvaheline luulepäev

Selle tähtsa päeva puhuks restaureerisin ühe vana salmi, mis oli mul nii halva rütmiga kirjutatud, et karju appi. Kuidas ma küll nii loll olin? Raamatusse ka veel toppisin, jobu 😀

Nüüd on parem: 

Vahel tuleb tuulest luule,

vahel ainult herpes suule.  

Inspiratsioon

Just praegu raamatut lugedes sain:

Ja kui nüüd kevad tuleb

Puupead lähevad lehte

Võivad küll ajada pinde

Kuid uppumissurma ei sure

Kui puit ikka kuiv on ja ehtne

Rahvusvaheline unepäev

Igal aastal märtsi teisel reedel ehk siis täna ongi see päev. Ja just täna ärkasin ma enne seitset, kui muidu algab mu hommik rutiinselt kell üheksa. Akna taga on soe ja unine ilm, silm läks küll veel korraks looja. Nüüd on tuba köetud, võin lugema hakata. Selline ilm mind õue küll ei meelita, kuigi peaksin vaatama, kas vahtramahla on tilkunud. Eilse jõin ära, aga täna tulevad tüdrukud ja tahavad ka. Mul ripub mahlaanum lõigatud oksa küljes, säält tuleb vähem mahla kui puuritud august, aga puutüvesse auku puurida mulle üldse ei meeldi. Ja kui keset päeva uni peale tikub, küllap ma siis ka magan veel peatäie. Päevauni on magus nagu mesi 💛

Ükskord märtsis

Pudeneb hävingut pilvedest

kratt põgeneb tulistjalu

verise lumelobjaka seest

kostab palveid

surm võtab valu

Muu

Lootust peab pälvima

Vabadust varjama

Voolab meis eellaste veri

Tuul kodusadamas

Valu meis vaigistab

Muu on kõik tundmatu meri

Päike

Manamist ja targutamist kuulata ei taha

Selle peale oma elu ära raisata

Ilkumised

Õelad irved

Pühin endalt maha

Nii saab läbi tusapilve päikest märgata