Jaanuarimõtted

Päevad muudkui lähevad

pikas hallis rivis

see kes ise patuta

visaku siis

kivi

Jõulureede õhtumeeleolu

Leebet rahu

lumekahu

meie talveööde sisse

rõõmsat ootust

õndsat lootust

usku uude minemisse

Armastus ruudus

Tänulikkus

kannatlikkus

truudus

mitte uhkus

ega pilkamine

mitte kõrkus

tühi ja pime

vaid armastus

armastus ruudus

 

Jõuluõlled käärivad

Kusagil taevatõrte sees käärib

juba näe jõuluõllede humal

poriseks heledaid mõtteid määrib

väiklaste kisa 

vali ja rumal

ometi palju armastust väärib

inimeseks et saamas on jumal

 

Soe detsembripimedus

Ei ole valgust 

on sumedalt soe

detsember peab meie sees pidu

läbi ta hallide päevade koe

aimub meie elude ridu

Aimub meie valude tulevärk

tema küünlaleekide säras

seljas meie rõõmude õnnesärk

üks aasta on minemas ära

Nagu Juhan Liiv oleks saatnud

Iga päev on pikk kui aasta

raske kanda südamel

tujutõrva

mõttesaasta

settib hingeservadel

Settib

varjab päevavalge

peidab päikse minu eest

Kus on minu rõõmualge?

Kaduma saand minu seest…

Käin ja otsin

hüüan 

hõikan

et ei närbuks elutaim

pimedusest eemal põikan

tugev veel on eluvaim

 

Hingedepäeval

Hinged tuules hüüavad mu nime

sinnapoole lahti 

aken

uks

süütan küünlad

et ei oleks pime

hingepuu 

et ei jääks lehetuks

Oma mõtete eest olen pelus

sügisudu sisse kaotan end

nõnda õrnalt 

kui ei iial elus

unes kallistas mind surnud vend