Esimene hallahommik

Kui esimene hallahommik koitis

ja särama lõi sarapuude kuld

siis suvest jäänud igatsusetuld

päev oma jahenevast peost veel toitis

Ta korjas hallalinad rohust üles

jääkirme kildudeks lõi tiigiveel

ja andis päiksepaistet veel ja veel

Pea õhtu jõuab

mustad mõtted süles

Kuid ööl on taskus pehmed uneliivad

ja varrukates lahked unenäod

ja õnne kukuvad meil unekäod

kes unenäos meid unustusse viivad