Valu, rõõm ja lein

Miski torkas mu kanda,

kui jooksin ma paljajalu

oma õhtute randa. 

Jajah…

See oligi valu. 

Nii hästi maitses üks sõõm

minu päevade peekrist.

Jajah…

See oligi rõõm

ja elu otsustav teerist. 

Kui mu hooletuid näppe

riivas varitsev lõikehein

(jättes verevaid täppe),

siis teadsin - see oligi lein.