Pizzicato öistelt viiulitelt
kostab minu magamisekambri,
tumedatelt taevariiulitelt
alla kallab kõuepilve ämbri
algav juuli.
Suvesüda ainus
põhjamaal, mis meile siin on antud.
Nendes lõhnades jääb purju kainus -
kõik on üürike ja armust kantud.
Kõik need lõhnad, hurm ja kesköövalgus!
Kuidas ka ei hoiaks!
Läheb ära…
Igas lõpus peidus uus on algus.
Kuniks jätkub elamiseks sära.
No comments:
Post a Comment