Sel vihmasel suvel
niriseb elujõud allavoolu
maa ei võta enam vett vastu
see koguneb järvedeks
uputab põllud
täidab tiigid ääretasa
kõikjal mulksub
haiseb
ja hallitab
Aga kui mõni harv päikesekiir
ulatub vettinud pilvevatist läbi
siis haarad sellest kinni
nagu uppuja õlekõrrest
ja pumpad endasse väge
et edasi kesta
kuniks elupäevi
kas või selliseid
VIHMASEID
No comments:
Post a Comment