Veel praksuvad ahjud ja kaminad
ja väljas on põlvini lundki,
pea paistavad kevade väravad,
ei näe enam talvest ma undki.
Ei mäleta sind, külm pakaseöö
ja unustan rõhuvad lumed,
su valgele valule käega löön
nii kaua, kui uuesti tuled…
No comments:
Post a Comment