Kutsutakse
Enam ei lähe
Hüütakse
Kuid enam ei tule
Olen võtnud endale pähe
Et kustutan tubades tule
Ja püsin sääl paigal ning vakka
Ja olen sääl madal kui muru
Ei kihuta enam end takka
Ega ennast peale ma suru
Ma olen ja ootan ja vaatan
Läbi kitsa kardinapilu
Nii kaua kui taganeb saatan
Ja tumeda maailma vilu
No comments:
Post a Comment