On laiad rohelised lehed jalakatel
ning kevad sammub südasuve poole
me päevi olematuks keedab ajakatel
ja jätab meile vaeva
jätab hoole
Ja see
mis tulemas on homse päeva takka
on hoopis teadmata ja võõras meile
seepärast ma ei küsi
olen vakka
ja vaatan tuttavat
mis oli eile
Nii laiad rohelised lehed jalakatel
et toovad
rahu
unustust
ja lohtu
te päevad olematuks keetis ajakatel
mu armsad
kellega me enam siin ei kohtu
Me päevi olematuks keedab ajakatel...ilus. Tänan südamest! 💙
ReplyDeleteMina ka tänan märkamise eest!
ReplyDelete