Jaguajal

Jaguajal jagub tuuli

Kui on löönud tormitund

Laine laksab vastu muuli

Puistab peent ja pehmet lund

Halle õnneelevante

Liigub silmapiiril reas

Valgeis riideis hingesante

Nähti metsapuude seas

Me kõik oleme pärit lapsepõlvest

Ümara laua ümber

Istuti soojas köögis

Pingil puhtaveeämber

Laual kodused söögid

Pingil puhtaveeämber

Jutud endisest ajast

Häältel rahustav tämber

Väikses madalas majas

Häältel rahustav tämber

Väikses madalas majas

Ümara laua ümber

Ammu möödunud ajas

~ Änn ~

Elujooned

Minu hoida vanad hooned

Minu hoida vanad puud

Hoonte seintel elujooned

Puude ladvus tuuleluud

Minu hoida vanad hooned

Minu hoida vanad lood

Minu kätel elujooned

Elujooned igal pool

Oma tee

Sa valid oma tee ja kõnnid seda

Mis sest et suurde ilma see ei vii

Sa kõnnid ega võta viriseda

Sest põrm ja tuhk on kõik ju niikuinii

Suur maailm kokku pandud on ju väikestest

Ja see kes kõnnib mööda metsaäärt

On täpselt sama suur ja palju väärt

kui see

kes pimestatud suurtest päikestest

Raamatust "100 luuletust isadest ja isadele"

Esiisade parkunud peod

adrakurgi ja raamatut hoidsid,

nende tõsised toimekad teod

priiust valvasid ja lapsi toitsid.

Vanaisade elutarkus

saadab meid kõiki me isade maal.

Lihtne tarkus, kus pole argust,

hoolib ja kaitseb ja armastab.

Tänaste isade tänased mõtted

loovad tänase maailma.

Puhtad kui käed ja ausad kui võtted - 

saab elu elusaks maalida. 

Isa võib olla ka tähtede taga.

Iial ei lähe meil meelest

turvatunne, mida ta jagas,

elab me kehas ja keeles.

 

Läheme, läheme

Kevad südames

sügis silmades

läheme üle lageda välja

läheme nõnda lumeni välja

sügise hallide udude sees

tormide iilid me taga ja ees

hinged on alasti

võrad on paljad

peos on meil tuuliste ratsude valjad

kahlame viimastes lehtedes

läheme

läheme

sügises

Öösiti

Öösiti kõnnivad sajud

Üle madala katuse

Pehmesse unne sa vajud

Läbi pimeda

Hatuse

Pehmesse unne sa vajud

Maailm sind enam ei piina

Keha ja meeltega tajud

Unede magusat viina

Keha ja meeltega tajud

Olemist väljaspool aega

Pikkade okstega pajud

Viipavad sulle

Head aega

Pikkade okstega pajud

Kaugete aastate takka

Varsti on ajad ja ajud

Läbi

Ja lõplikult vakka

* ajud - kihutamised, tormamised