Jalgades ja hinges
alles veel tunne
joosta kontsadel kõrgetel
üles ja alla põrgetel kergetel
taevatreppide mööda
midagi teadmata
mustadest varjudest
mürgistest marjadest
ohtlikus laukasoos
meie kõikide eluloos
kildhaaval pudeneb koost
meie kõikide tulevik
kivi kivi peal enam ei püsi
kus oli kindlus
sääl hõõgub süsi
küsi või ära küsi
vastust ei teata
hullunud ratsut enam ei peata
kõige kindlamgi käsi
iseenese sisse poed
sääl on su pehmed koed
sääl on su kaitsev säsi