Külma paastukuuöösse
minevik seisma jääb paljajalu
jahedal põrandal
unedest soojade sängide ees
Külmas paastukuuöös
tühjaks jäetakse tuhanded talud
uksed neil irvakil
pimedus põrnitseb akendes
Külmast paastukuuööst
jõuab meieni viidute valu
püsib me mäludes
tuikab meeltes ja südame sees
