Tuul tõusis, taevas tumenes,
pelg vaikselt puges põue
nii nagu hirmu-unedes
kesk õudset ilmaõue.
Nii nagu hirmu-unedes
torm möllas õhtust saati
ja vahutavas merevees
julm laine peksis paati.
Ja vahutavas merevees,
kus hulpis puid ning adru,
sääl uhuti ka kaldale
üks ärauppund madrus.
Sääl uhuti ka kaldale
hulk laevakere laudu.
Just nagu hirmu-unedes
kesk nimedeta haudu.
Just nagu hirmu-unedes…
Sa lõpuks avad silmad.
On akna taga päikene
ja vaiksed leebed ilmad.
No comments:
Post a Comment