Enne veel, kui muutun mullaks,
oma emaks-isaks saan,
nende tegusid ja mõtteid
ajas vastu peegeldan.
Mina tulen minevikust,
tulevikku ma ei tea.
Sellist, mida ma ei taha,
üldse tegema ei pea.
Mul on päris oma maailm,
väljast väike, seest kuid suur.
Sinna mahub väga palju,
sääl ei kasva kurjajuur.
Meeleldi ma muutun mullaks,
millest võrsuks pajupuu,
kelle okstel õhtueeli
jalgu puhata võiks tuul.
Mullast võetud, mullaks saanud
nagu esivanemad.
Sääl, kus kirikute tornis
kikkad rõõmsalt kirevad.
No comments:
Post a Comment