Ja õitseb naat ja suvi kulub
ja roosid on rajudest längu
sünk pilv ennast taevasse surub
puud tõmbuvad vaistlikult kängu
Ja räägib rääk ja suvi ruttab
eks eelmiste suvede juurde
kõik on nii uus
kõik on nii tuttav
kõik kaugeneb kõiksusse suurde
No comments:
Post a Comment