Saturday, November 30, 2019

Ilmasambad

See raamat Ida-Virumaa inimestest on nüüd olemas. Tulge 5. detsembril kell 18.00 Jõhvi tuliuude Rahva Raamatu poodi tuliuues Pargi keskuses. Sääl saab olema autogrammitund, mille käigus müüakse raamatut soodushinnaga.

Kas teistesse Rahva Raamatu kauplustesse ka müügile tuleb, pole uurinud.

Igal eestlasel on selles raamatus vähemalt üks tuttav inimene, olen täiesti kindel. Kui mitte isiklikult tuttav, siis teleekraanilt kindlasti. Aga neid võib ka rohkem olla, sest maailm on üks väike koht.

Saturday, November 23, 2019

Nagu tumm leilis

Arvasin küll, et nüüd, kus raamat kaupmeeste käes, nüüd mul rahu majas. Sittagi! Ikka vehklen nagu tumm leilis ja olen hädas nagu lits lapsega. Kaupmees pistab su tundmatu autorinimega raamatu tahariiulisse ja perses kõik. Kesse säält enam leiab?

Oli mõeldud, et "Troopikamaja kärbeste osakond" enne jõule ilgelt müüb. SÄÄL PUHA JÕULUSALM TAGAKAANEL, mida Elisabet Reinsalu eelmiste jõulude aegu ETV-s ette luges.

KUI on mõni lihtsa maitsega ja maalähedase hingega inimene, siis kannatab kinkida küll. Ja lihtsa all ei mõtle ma primitiivset. Küllap te isegi aru saite.

Friday, November 22, 2019

Miks te ei kommenteeri?

Kas ei saa või ei taha?

Keegi ütles, et ei saa, aga tahaks.

Mina ei tea sellest midagi.

Tervitan Sind, Killu, et Sa ikka mind loed sääl kaugel maal. Kuigi ma enam suurt midagi ei kirjuta. :)

Ma kirjutan ju nüüd neid paberraamatuid.

Ja ma nii väga soovin, et nad juba müüdud saaksid. Peab ikka veel väiksema tiraaži tegema - 2 raamatut. Üks jääb mulle ja teine läheb müüki. Ja ma pole üldse kindel, et see ära ostetakse.

Tuesday, November 19, 2019

No nii...

Imelik, et inimesed soovivad õnne, kui kellelgi raamat ilmub. Mis õnn see ka on? (Räägin oma mätta otsast.) Esiteks mingi grafomaaniageen ajab kirjutama ja siis pärast tuleb raamat ju ka maha müüa. Kaupmehed keevitavad sellise hinna külge, et ainult oiga.

No muidugi on tore, kui on oma nišš ja lugejad. Tuhat tänu teile, kes te minu omad olete. Täna sõidame Koosa raamatukokku Joosepi nasite ja kärbestega. Teised kõik on ka muidugi kaasas. Olen selle raamatuvärgiga end täiesti sassi kamminud. Ärkasin mingi kella viiest üles juba. Õnneks on enam-vähem puhanud tunne.

Ja need väikesed maaraamatukogud hirmsasti meeldivad. Sääl on suurepärased inimesed. Kindlasti ka suurets linnaraamatukogudes, aga mul puudub kogemus ja pole ilmselt ka minu cup of tea. 

Oi, aga mul on üks suurepärane uus lugeja - noor (minu jaoks, muidu umbes 40 vast) vene rahvusest IT-mees, kes Eestisse tööle tulnud ja tahab keelt õppida. Tema esimesed eestikeelsed raamatud on minu Joosepi naised ja kärbsed. Lahe!

Novat! Detsembri alguses tuleb siis lõpuks ka see ilmasammaste raamat. Augusti lõpust detsembri alguseni kolm raamatut - seda on ilmselgelt liiga palju ja normaalseks ma pärast kõike seda kindlasti ei jää, aga õnneks polnud ma ka enne, nagu ütleb mu armas mees. :) :) :)

Lugege siis mind! Kõige mõistlikum on küsida raamatukogust. Mina ka küsin neid, mis mind huvitavad ja siis kohe tellitakse. Kõik maailma raamatud ei mahu ju koduriiulisse ära.

Saturday, November 16, 2019

Hoopis teine reklaam

Palun ostke need viimased ka ära, sest lugejate tungival nõudmisel ma kirjutan kõik naised lahti nüüd. Nagu päris raamatuks. See esimene oli nn eelraamat, tänu millele pärisraamat sündida saab, sest uus info tuli mu juurde ja tegelaskujud ärkasid kujutluses ellu.


https://www.rahvaraamat.ee/p/joosepi-naised/1290192/et?isbn=9789949685097

Monday, November 4, 2019

Hälin ja raev

Üks mu feissbukisõber postitas foto kirikuaknast ning kommentaari, et lahe, kui väljas on pime ning kirikuaken valgustatud ja seest kostab orelimängu. Igati mõistlik postitus. Aga siis hakkas üks kommenteerima, et nad said ilmselt uue orelimängija, kuna eelmine hüppas tornist alla ja lisas veel Delfi artikli selle kohta. Oli seda tarvis või? Üldse ei taju, mis on inimelu ja paljude traagika? Puhaku ta rahus! See suvine tragöödia vapustas mind hingepõhjani. Nagu iga enesetapp. Nagu iga surm.

Ja siis hakkas, et Põltsamaa kui Eesti enesetapjate pealinn ja selline ilkumine. Kujutate ette? Ma rohkem ei jälginud. Läksin tigedaks, kuid taltsutasin end. Ei tahaks ise nõmedaks muutuda oma kommentaaridega.

Täna pidin mõned sellised FB-st ära kustutama. Lihtsalt nõmedad. Mulle ei meeldi. Ma roogin oma seina kohe puhtaks.

Friday, November 1, 2019

Tere üle pika aja!

Ei saa ikka päris ilma teieta. Kellele ma siis kurdan ja kaeban? :) :) :) Aega on ka üle, tunni aja pärast hakkan astuma linna poole. Natalia teeb mulle kulmud pähe. Järgmisel nädalal on tähtis üritus, kus ma mängin modelli js saan kandma ühe firma kleiti. No päris põnev.

Üldiselt olen ilmselt end ära ajanud. Täiesti märkamatult. Organism annab  märku - teist hommikut ärkan peavaluga. Liiga palju emotsioone, kohtumisi ja kirjutamist on olnud. Tunnen isegi, et pea on justkui pudrust, kui pean otsustama midagi või mõnda teksti üle vaatama. Ei jaksa. Suht ükskõik on ka...

Kodutöid üldse ei tee. Tolm peab toas pidu ja õues on lillevarred lõikamata. Koera pole mitu päeva näinud. Kui otsest kohustust pole, siis vabatahtlikult voodist välja ei tule. Siis on pidžaamapäevad. Nii ma siis planeeringi endale kohustusi, et PEAKS voodist väljuma. Selle tulemusel olen täiesti süldistunud. :) :) :)

Nokk kinni, saba lahti!

Palun ostke mu "Troopikamaja kärbeste osakond" Rahva Raamatust ja Apollost ära! Üldse ei talu, kui raamat seisma jääb. Mul pole vanadest ühtki alles. Nüüd küsitakse, aga võtta põle kusagilt. Kardan kohe neid raamatuhunnikuid. Nagu põletaks teised!