Ülestõusmispühad

Muna ei ole mul, pole mul muna…

Päike ei tantsi ja udu on hall.

Iga päev maksame elule luna,

meil on me saatus siin udude all. 

Kas tõuseme üles ja läheme ära?

Või ootame siiski ehk veidike veel? 

Neid on tegelikult palju rohkem

Üks on vaikne kodukana

koduõuel teri nokib

teine kirest pimedana

mööda ilma ringi rokib

Kolmas võtab mehe püksid

tõmbab iseendal jalga

neljas aga ihuüksi 

igat oma päeva algab

Viies tunneb siirast mõnu

kõrgist vaatest ülalt alla

kuues palju tarku sõnu 

teiste peale välja kallab

Seitsmes aga salamisi

punub püüniseid ja paelu

kaheksas kuid endamisi

toksib tasa mõttenaelu

Üheksas on üleilmne

tal on võimalus ja vägi

kümnes aga sinisilmne

murueide tütreid nägi… 

Kaitsev säsi

Jalgades ja hinges 

alles veel tunne

joosta kontsadel kõrgetel

üles ja alla põrgetel kergetel

taevatreppide mööda

midagi teadmata 

mustadest varjudest

mürgistest marjadest

ohtlikus laukasoos

meie kõikide eluloos

kildhaaval pudeneb koost

meie kõikide tulevik

kivi kivi peal enam ei püsi

kus oli kindlus

sääl hõõgub süsi

küsi või ära küsi

vastust ei teata

hullunud ratsut enam ei peata

kõige kindlamgi käsi

iseenese sisse poed

sääl on su pehmed koed

sääl on su kaitsev säsi