Täna ma kirjutan nii

Vahel ma kuulatan

Terava kõrvaga

Sõnumeid kõrgemalt

Ja kui need kätte saan

Üles siis kirjutan

Südameverega

Valitutele

Ainult valitud me hulgast 

kutsutakse ära

maailm pole ammu enam 

eluks parim paik

siiralt usun loodan

et nad lõpuks ongi päral

sääl kus laiub kõiksus

sääl kus igavik on vaik

peas neil elukroonid 

seistes pärliväravates

kuldseil tänavatel käies 

seljas valge palit

isegi ju tahaks olla

tähis säravates

aga kahetsedes märkan

mind ei ole valit

 

21. märts - rahvusvaheline luulepäev

Kulunud puidust kaantega piibel 

seisis tagatoas kummuti pääl

jõuluõhtuti jumalasõna

kuulutas esiisade hääl

Vanaemade lauluraamat

saatis neid alati kirikuteel

kuni jumal sul ligemal lauldi

neilegi viimsemat korda veel

Ema ja isa ja tõde ja õigus

Pöial-Liisi ja lapsepõlv

olnut ja olevat kokku köidab

samadest sõnadest sõlmitud sõlm

Lapsed tallavad maailma radasid

räägivad maailma keeltes

koju kui tulevad 

isade maa

ja emade keel on neil meeltes

Lapselapsed küll enam ei tunne ei tea

ei tuletäksi ei taela

aga Vargamäel käivad

ja see on hea

ja juba nad kannavad kaela

 

Kookonis

Ja ärge te öelge et olen ma nõrk

Kui kootun ma kookonisse

Ja ärge te arvake et olen kõrk

Kui kaon iseenese sisse

Ja ümber minu mu enese mull

Mind hoiab ja lohutab

Kaitseb

Nii praegune elu

See segane

Hull

Mulle vähem mürgine maitseb