Viibeldes vabaks

Ükskõik, kui raske ka poleks,

me kodust minna ei taha. 

See maa on siin meie hooleks.

Kuidas sa jätad ta maha?

Ja hoidku meid vägev Looja,

et õnnetused ei tabaks 

ja helde sõnumitooja

laulgu end viibeldes vabaks. 

Tuttav tukse

Tõmban kardinad ette,

et õhtu ei vaataks mind

ja tujutsev tume lind

ei saaks mu mõtteid kätte. 

Ei saaks neid võtta kaasa

ja viia üle mere. 

Läbi rahutu vere

siin, kus lumi on maas ja

aimub kevade algust,

tunnen tuttavat tukset 

seistes lahtisel uksel

vastu hääbuvat valgust.