Ainult täna ja ainult mina

Eilset ei ole enam

Homset ei ole veel

Meil on ainult me täna

Eilsest homsesse tee

Läheme oma tänaga

Raudsed ahelad jalus

Minna oma minaga

On vahel nii kuradi valus

 

Osteofüüdid

Need luustunud moodustised lülisambas, mis mulle juba aastakümneid häda teevad. Mitte alati. Suures osas laseb mu armas selg teha kõike, mida ma tahan ja sedagi, mida alati ei viitsikski 🙂 On küll valus ja kange, aga laseb voodist tõusta ja liikuda. Ja mõnikord, täiesti lambist, näiteks nagu pidžaamapükste jalgapanekul (tõsi küll, püstijalu, ma jobu 😏) käib tilluke nõks ja olengi kolmandat päeva voodis. Aga ma saan juba külje peale keerata. See on suur asi! Unes näen, kuidas ma jooksen mööda treppe, kõrged kontsad all. 

Küllap on see õppetund, et ma inimesena areneksin ja mõistaksin, mis on õnn. Vat see ongi, kui saad liikuda. Püstijalu. Iseasi, kas oli üldse tarvis kahele jalale tõusta. Selles peitubki seljahädade algpõhjus. Minu pärast oleksime vabalt võinud neljakäpakil edasi lasta. Mulle ju see inimeseks olemine erilist rõõmu ei valmista. Üleüldse. Kõige laiemas plaanis.  

Murdjalumi

Täna ma jaksan võtta labida ja minna võitlema selle fucking valge sitaga. Hädapärased rajad on vaja ju sisse ajada. Eile möllas mu armas mees, tegi maja tagant koera ja garaažini. Et ma teen siis täna garaaži juurest maja eesukseni, Kumbki meist pole enam täisjõus noor inimene. 

Persse! Mitu suurt männioksa on alla kukkunud, üks neist saunamaja katusele. Ja mis kõige hullem - üks neljast noorest männist on pikali maas. Need on mu laste männid. Igale üks. Ma ei näe, kelle oma maha murtud on. Ei taha vaatama ka sumbata. Ei jaksakski ja kole kurvaks teeb. Tundub halva endena. 

Ei tohi närvi minna, sisendan endale, aga ometigi lähen, sest nii kuradi raske on! Tahan kaevata säält, kus tundub natuke õhem lumi ja nii teen hoopis pikema raja. Maa selle paksu valge lasu all on sula. Nii läheb ju talivili hauduma! Mitte, et ma põllumees oleksin, aga esivanemad olid ja leiba süüa tahan igal juhul. 

Öösel on sahk käinud. Lumevangis me enam pole ja elekter on ka olemas. Ptüi, ptüi, ptüi… Ühes kohas on lumi heki raja peale vajutanud. Teisel pool on maja sein. Kuhu ma nüüd selle lume panen siis? Laon seina peale püsti. Mingi valemiga jääbki osa sinna püsima, osa kukub mu saapasäärde. Rada läheb nüüd üle kurerehapeenra, aga mingu. Kurereha on tubli taim, temal ei juhtu midagi. 

Nii. Selleks korraks kõik. Kuni järgmise talvejõlemaa õuduseni. No ja katused muidugi! Sinna ronib mu armas mees. Tema on sama tubli ja visa nagu kurereha. 

Ükskord saab ka see talv mööda. 

Homo sapiens

Valgus oli heledam ja tume polnud vari

Sõbralikke sõnu kostus paljudegi suust

Kuidas meist siis nüüd on saanud murdja hundikari???

Kelle õõnes ulg käib läbi lihast ja ka luust

Inimloom

Sa muudkui kordad iseenda käkke

Kui sa seilad mööda ilma seitset surnumerd

Inimloom

Sa oled enda loodud elu häkker

Mõtlematult lõhud

Rüüstad

Valad süütut verd

Kes ei hinda sünnihetke

See ei vääri elu

Ükskord säälpool vast ehk selgub mõte ja ka hind

Saatusel on trumbid käes ja sina oled lelu

Ilmalaane elupuust vaid väike torkiv pind

 

Aeg

Aeg vaimustuda

Aeg joobuda

Aeg joobumistest sootuks loobuda

Aeg mitte enam tõtelda

Aeg lihtsalt olla

Tunda

Ja mõtelda

Tähtis päev

Täna on meie rahva jaoks tähtis päev

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 

Aga inimesed ei taju enam 

et selle päevata poleks meil 

ei riiki ega vabadust

Inimesed on ikka veel 

sööma

jooma 

tarbimise 

ja paugutamise püha pohmellis

Ikka meenutatakse mida eelmisel aastal tehti 

Surmani tüütab ära

Mingem nüüd eluga edasi

Õnneks on varsti kolmekuningapäev

Saab ehk rahu

Võidupüha ei saa ka suvel rahulikult pühitseda 

sest on ju jaanilaupäev

Tarvis on hakata viina jooma ja liha grillima

Raadio hoiatab sel puhul 

et lõigake liha hästi väikesteks tükkideks 

siis ei lämbu

Ja otsige kaine autojuht 

siis ei sõida ehk ennast või teisi surnuks

Sellised väärtushinnangud

Olen jah terav ja kibe

Meil on nii väike rahvas 

et üks ainukenegi loll on liiast

Aga neid on süle ja seljaga

Rohkemgi veel

Neid kohtab sotsiaalmeedia avalikes kommentaariumides

Ilguvad ja irvitavad

Totaalselt vigane emakeele grammatika

Suvaliselt lopsitud kirjavahemärgid ja tühikud

Ongi nende kilp ja mõõk

Öäkk

Aamen

Ahjude kütja

Ahjude kütja ja hoonete hoidja

Pikkade peenarde pidaja

Vanade lugude verega toitja

Mälestuskoormate vedaja

Valgete aegade õnnelik valdaja

Õhtuste lokkude lööja

Uduse hommiku unine haldaja

Metsade mustikasööja

Pilvelammaste karjade ajaja

Undrukud lohakil maani

Endiste aegade vaikuse vajaja

Kõikide alguste aa’ni