Mu meel ja mu keel

Mu meel on metsakohinas

ja õnnekäo kukus

ja vaikses märsilohinas

ning aidaukse lukus

Mu keel on kuusekäbides

ja heinamaade udus

ja meie kõigi häbides

ning lombi konnakudus

Mu meel on mesiohakais

ja lagunevas trepis

ja pintslitõmbeis lohakais

ning ema kleidi krepis

Mu keel on kasevihtades

ja suitsusauna singis

ja noortes nõtkeis pihtades

ning surnuaiapingis

Mu meel on muremõtetes

ja musta laega tares

ja alatutes võtetes

ning vanas ahervares

Mu keel on kaevuvinnades

ja külma piima sõõmus 

ja öistes väikelinnades

ning jaanikute rõõmus

Mu meel on miiliahjudes

ja endisaegses elus

ja kasudes ning kahjudes

ning tummas keskustelus

Mu keel on kodulõhnades

ja mereäärses tuules

ja parkund käte mõhnades

ning lihtsas riimiluules

Nedo Nisso

Igas mõttes tuleohtlik aeg

Põleva metsa lõhna 

toob kaugusest edelatuul,

õnneks on siiski õisi

lumest lõhutud õunapuul.

Õnneks on vett veel kaevus

ja väike tilgake tiigis.

Elame viimseid aegu

rahu ja valguse riigis?

Elame selliseid aegu…

Teagi, kuhu need viivad…

Ainus lootus on see,

et kunagi saame ehk tiivad.

Ema juures surnuaial

Puhtaks rehitsetud hauad

keset maarjaheina…

Kelle kätest löödud lauad

rehakuuri seina?

Suvi sõuab mööda jõge,

iga hetk on ime,

kusagil sääl teispool mäge

hüütakse mu nime.

Vesi vaikselt voolab merre…

Aeg kaob aegamisi…

Suvesoojus imbub verre

tasa

salamisi. 

Ma räägin siis

Ma räägin siis

Kui süda tõukab takka

Ja tõukab kõvasti

Muul ajal olen vakka 

Sünnipäev

Nüüd õitseb sinine karukell…

Või on tema hoopiski lilla?

Mu mõte külma- ja tuulehell

uitab aastakümnete sillal.

Mu mõte külma- ja tuulehell

vaatab ammu möödunud aegu,

kuid praoga ja käoga seinakell - 

see tiksub just siin ja just praegu.

Kuid praoga ja käoga seinakell

kukub õnne igal täistunnil.

Oma saatust kannan õlgadel.

Nii lähengi.

Keegi ei sunni.

Varsti on emadepäev

Neile, kes ammu on ära

Mõned emad on ammugi ära

ära ruumist ja ära ajastki

ära väiksest kollasest majastki

Nad on Linnutee tähtede säras

nad on keset kevade ärkamist

keset sinilillede tärkamist

Nad on rohus ja lehes ja puudes

nad on leebetes kevadetuultes

nad on oma tütarde luules

Änn