Üksinduse, üksilduse ja vaikuse kiituseks

Oo õnnis üksindus

Kui palju leebet rahu

On igas sinu vaikses hetkes

Ei tüüta tüdimus

Sest mitu rõõmu mahub

Mu üksildasse päevaretke

Emale mõeldes

Emad väsivad ära

enam nad peenraid ei tee

ükskord aastate pärast

lähevad siit üle vee

sinna kus alati kevad

sinna kus alati soe

Sinna lähevad nemad

See mitte üldse ei loe

et siingi tulevad soojad 

et lõhnama lööb näsiniin

Nemad on sääl

kus on Looja

Ja meie oleme siin