Uusaastasoov

Et rajud ei lõhuks

et tormid ei tallaks

et pesa peaks tuuli ja vett

Raudlinnud ei lendaks

raudmunad neil nokas

muud polegi soovida et

rajud ei lõhuks

tormid ei tallaks... 

Süütalastepäev

Süütalastepäeva sula

rullib üle katuse

läbi vermeis südameist ja

üle ilma patuse…

Jõulureede

Pilt lööb silme ette

talvehommik kauge

pakane mis paugutab 

majades ja puis

Lilli õitseb aknal

lumeväli lauge

bussisõidukopikad

ema käpikuis

Ema sumpab tööle

kinnituisand teedel

mina sooja teki all 

vaatan koiduund

Läbi une tean et 

see on jõulureede

lapsepõlvehommiku

varajane tund

 

Varsti on pööripäev

Päev pöörab pilgu talve poole

ja püsib pesas mõne aja...

Kas patusele inimsoole 

nüüd sünnib tõesti Lunastaja?

Või sünnib lihtsalt palju kära

ja palju tühja tüdimust?

Ja liiga palju välist sära

ja masendust, mis süsimust?

Kes pole oma hinges tühi,

kel sissepoole lahti uks,

see enda sees peab vaikselt pühi 

ja lärmile jääb suletuks. 

Majad magavad

Majad magavad

lumi neil laugudel

kevad on kaugel veel

talvede taga

Majad magavad

need kes siin käisid teel

nüüd on kaugemal veel

tähtede taga

 

Südame raskus

Kerge on minna

kui tuul

vilistab taskus

Raske on kanda

raske südame 

raskus

Mu südames on südasuvi

Mu südames on südasuvi.

Kesk kõige lumisemat talve

ma saadan kõiksusesse palve,

et igatsuse valge tuvi

ei väsiks lennul üle mere, 

mis jäätunud ja kalk ja ere,

kuid peidab suvesoojust all vee. 

Mu südames on südasuvi. 

Kesk kõige pimedamat aega,

kui tubagi näib musta laega,

mu mõtetes on südasuvi

ja lõhnab nõges,

õitseb uba

mu pikas talveööski juba, 

sest südames on südasuvi - 

mu igatsuse turteltuvi.