Elu on lühike hetk tuleku mineku vahel
Kuid tundub kui lõputu retk suurte lootuste lahel
Mina uhke olla ei taha
Minu jaoks uhkus on surmapatt
Ma tahan olla rõõmus ja vaba
Neist kahest ei tea mina paremat
Kes kasvanud keset puid
See kõneleb puude keeles
Ja teisi keeli
Neid muid
Ei olegi enam meeles
Ja kõneleb ainult siis
Kui kaunim see on kui vaikus
Kui tasane tuuleviis
Puuokstes südaöö paiku
Kodus võib ollagi praoga taldrik
Ja vana kõrvata kruus
See ei olegi justkui kodu
See kiiskavalt valge ja uus
Mu suule punatriibulisi õunu pakub hommik
Ja päev on juba hoopis lühem kuigi ikka kuum
Käib harjund radu kastevees mu lilleline kummik
Ja viljades on valmis saanud selle suve tuum
Meil õitsevad nüüd hortensiapuud
Tuuled kannavad flokside lõhna
Ja öösiti tumedast taevasuust
Näeme kuldkollast kuusirpi kõhna
Meil õitsevad nüüd hortensiapuud
Mustad tondid on õhtuti põõsas
See aina kahanev augustikuu
Lausa krõbiseb päikeselõõsas
See aina kahanev augustikuu
No ei kurvasta tema meid üldse
Sest meil on õitsvad hortensiapuud
Ja floksid
Ja õunad
Ja üldse...