Sunday, December 29, 2019

Ei ründa

Ja kui luuletus ründabki, siis panen kirja ainult alguse, ei arenda edasi ega midagi.

ma hõivasin üksiku saare
ja olen sääl majakavaht
kord oli mul villa 
ning jaht
siis põletasin kõik sillad

nüüd karjatan kajakapaare

Friday, December 27, 2019

Kaupmehed leebusid. Aga ainult täna

TROOPIKAMAJA KÄRBESTE OSAKOND pilt
-15%
    RAAMAT

    TROOPIKAMAJA KÄRBESTE OSAKOND

    Autor: ANNELI LAMP
     116 Google +0  0 Share0
    Tegu on kogupereraamatuga, mis sisaldab lihtsat luulet ja paari juttu. Siit leiavad endale lugemist nii vanavanemad kui lapselapsed ja keskminegi põlvkond. Luule ulatub oktoobrist oktoobrisse ning kajastab aastaringi looduses ja inimeste elus. Sisuks on tõsisemad ja kergemad teemad. Kellele riim, kellele vabavärss ... Raamatust leiab mõne salmikese jõuluvanalt kingi lunastamisekski.
    Kui luule ei kõneta, saab lugeda proosat. Nende kaante vahel on üks lugu kaugetest aegadest ja üks lõbus loodusmuinasjutt. Viimane sobib unejutuks neile, kes ise veel lugeda ei oska.
    See on üks kirev, sumisev ja rõõmus raamat, nagu pealkiri ka väidab.
    14.99 12.74 €
    PÜSIKLIENDILE: 14.24 €
    KAUPLUSES: 14.99 €
    KAUP KÄTTE:ESMASPÄEV 06.01

    Thursday, December 26, 2019

    No kuule...

    Ära sina oma kommentaare ära kustuta, Meeli! Need on ju asjakohased. Pidasin silmas pikki tiraade, mis on ilmselt religioosse sisuga ja räägivad pääsemisest ning bla-bla-bla... Ma isegi ei tea, ma ju ei süvene. Inimestel on väga palju asju KUULUTADA. Ma ka siin kuulutan, kuid ei roni kellegi teise blogisse seda tegema.

    A muidu on sitt. Pea valutab, õues ei käi. Magan poole päevani. Miski ei rõõmusta, kõik ainult kurvastab. Äkki täna üks kirikukontsert? Võib-olla...

    Tuesday, December 24, 2019

    Ei noh...

    Ega ma kommenteerimise all seda mõelnud, et hakatakse mu postituste juurde oma suvalist sitta kirjutama... mingeid SÕNUMEID, mida ma isegi läbi ei viitsi lugeda. Eks ma siis käin aeg-ajalt luuaga üle ja pühin need prügikasti. Blogi koristada viitsin, aga klaveri pealt tolmu võetud ei saa. No aga see on juba vana ja habemega teema.

    Kuidas mulle meeldib see sume plusskraad õues. Kütmisega pole erilist probleemi ja üldse on kuidagi kergem olla. Mis sest, et pime. Ei igatse mu hing ei lund ega lumelabidat. Ainus asi, millele ma soojadel talvedel mõtlen, on orased - et need valutult talve üle elaksid. Nii palju on minus talupojatarkust säilinud.


    Saturday, December 21, 2019

    Kus oled sa?

    Pidin juba kirjutama luuletuse:

    Kus oled sa,
    mu Horvaatia...

    Aga õnneks märkasin, et on taas lehevaatamiste nimekirja ilmunud. See on mu jaoks nii oluline. :) Tänan kõiki, kes te mind ikka aeg-ajalt loete.

    Ja luuletusi pole ma alates 1. oktoobrist enam kirjutanud. Võib-olla olen rääkinud, ei mäleta... Mu pea on lihtsalt nii Joosepi naisi täis. Aga nemad on ka nüüdseks lahti kirjutatud. Võib-olla olen sedagi rääkinud... Jah, te saite õigetsi aru - ma kirjutasin nad nüüd ikka päris raamatuks. Soovitati, noh!

    Thursday, December 19, 2019

    Vana ei taha

    Mehed ei taha vanu naisi (mõni ekstraordinaarne isend välja arvatud ja au talle!) ja mina ei armasta vanu postitusi FB-s. Suvalisi. Mõni mälestus on loomulikult väärt jagamist, aga kui detsembris tuleb ühelt inimeselt 20 suvepilti aastast 2014, siis ma peidan kõik ära. Kunagi rääkis mingi sportlane (mingi sportlane kõlab minu suus eriti halvustavalt), et tema vanemat muusikat ei kuula kui kaks nädalat. Oli see vast naljakas!!! Nagu saaks muusika vanaks minna. Jutt polnud mõistagi Bachist ega Beethovenist.

    Ja nüüd olen ise täpselt samasugune! Ei taha talvel suvefotosid näha, et vanad on! :) No aga ainult siis, kui iga päev ja tõesti kümnete kaupa.

    Saturday, December 14, 2019

    Maani täis

    Nagu sittttikas. Käisin viie naisega koffikus kohtamas ja jõin ühe ainsama glögi. No ma tean, et ei kannata alkoholi, aga no kuulge. Glögi?!

    Kolepaha on nüüd. Käed värisevad. Söön verivorsti ja joon palju teed, ehk uhub välja selle alkoholitilga verest. Ilgelt sitt on selline eriväärakas olla. Reisimist ei kannata, juua ei saa. Mis elu see üldse selline on?! Ah mis?

    Nagu mingi korralik inemine. Võeh!

    Thursday, December 12, 2019

    Imeline naine

    Mina. Te ei usu. Juba enne ühtteist tulin voodist välja, tassisin pliidipuud tuppa. See võtab pea tund aega. Meil on köögis vastav koht, kus nad on riita laotud ja tahenevad. Ilus vaadata ka. Tühjendasin tuhanõu põllule ja orgaanikaämbri kompostihunnikusse, põletasin prahti, pesin koera hambaid ja panin ahju kütte. Siis heitsin muidugi taas voodile pikali. Raamatuga. Tove Janssoni "Kujuri tütrega".

    Nüüd sättisin jõulutuled aknale. Muidu oli neid kolme akna tarvis, aga õnneks eelmiste jõulude ajal põlesid kaks komplekti läbi. Jumal tänatud!

    Üleeile kohtusime ühes maaraamatukogus lugejatega. Noh, lugenud oli küll ainult üks naine, aga ta ütles, et kirjutagu ma ikka proosat. Säh sulle nüüd, Viia! Sääl polnud eriti luulearmastajaid. Küll istus aga laua ääres üks Päriskirjanik. Noh, ma pole ka eilne. Ei löönud verest välja ega midagi. Ajasin ikka oma asja. Selle Päriskirjanikuga on mul üks vana kana kitkuda. Olin selle sootuks unustanud. Kitkuks vaikselt ja sõbralikult edasi, aga ta pole mu sõbrakutset FB-s vastu võtnud. Pole ka eriti aktiivne sotsiaalmeedias ja võib-olla ei tahagi.

    Homme lähme taas reisile. Lugejatega kohtuma.

    Kuulge! Ei taha küll väga meeleheitlik paista, aga nii hea meel oleks, kui "Troopikamaja kärbeste osakond" pisutki elavamalt müüks. Mu kõige rõõmsam raamat. Ei mingit depressiivset ininat. Kinkige mõnele jõuludeks. Saab Apollost ja Rahva Raamatust. Kõige mugavam on muidugi internetipoest. Lingid kõik eelpool olemas, olen ju ennegi reklaaminud.

    Tänan kõiki, kes on juba ostnud!

    Monday, December 2, 2019

    Oo, milline globaalne

    Ütleb Berti oma päevikutes, kui õpetaja palub tal sõnaga globaalne lausenäide tuua. Me kasutame seda näidet tüdrukutega nüüd juba pikki aastaid.

    Tõesti oli globaalne nädalavahetus - ema ja tütre kvaliteetaeg. Nii palju mõistmist ning armastust. Nüüd on Liisbet juba rongil ning tsuhhitab Tallinna poole. Maria aga USA-s lumevangis ja saab koju lennata alles paari päeva pärast. Kui kõik hästi läheb, maandub oma sünnipäeval. Muretsen muidugi. Ema ju!

    Mul siin part podiseb potis. Ootan oma armsat meest koju ja endalgi on juba kõht väga tühi. Need on need Liisbeti tervisesmuutid, mis kohutava nälja esile kutsuvad. Aga tore, et ta mul siin käib ja neid teeb, sest vabatahtlikult ei võta ma üldjuhul midagi liiga tervislikku suhu.