Tuesday, July 30, 2019

Ennemuistne põrandapesu

Võtsin täna sellise ette. Käpakil ja lapiga. Ämbris lõhnav seebivesi. Jahe. Pehme ja mõnus. Vihmaveevannist võetud. Põrandad olid ka ennemuistsed. :) Pikk värvimata laudadest koridor, kulunud värviga trepp ja trepikoda. Juba natuke katkise linoleumiga suveköögipõrand. Vat, ma ei teagi, mida ma selle põrandaga peale hakkan... Mitu aastat pole suvekööki üldse kasutanud, aga tänavu on palju elanikke ja kuum ilm oli ka.

Ma olen muidugi alati tahtnud, et söögilõhnad ja kuulujutud kööki jääks, nagu Keila-Joa mõisas, kus on lausa eraldi köögimaja. Issand, olen sellest juba rääkinud?

Nojah, pesin siis suure veega ja laia kaarega ning tuli meelde, et kui lapsed väikesed, jooksis kindlasti mõni põrandapesu ajal märjale põrandale, võttis hoogsa kurvi ja käis täiega käntsa. Küllap ta sai mu käest paraja koslepi, kuri ema, nagu ma olin.

Ütlesin lapsele (29), et püsigu paigal oma arvuti taga.

Thursday, July 25, 2019

Kasutamata potentsiaal

Ma lihtsalt vahel mõtlen, et mul oleks NII palju võimalusi, mis kõik jäävad kasutamata. Suhelda huvitavate inimestega, külastada huvitavaid paiku ja üritusi. Reisida. Areneda. A ma lihtsalt ei taha. Ma lihtsalt ei jõua, ei huvitu. Väsin ära, süda läheb pahaks ja tahan ainult koju, ainult pikali.

Midagi siiski. Eile ja üleeile. Kaks varem nägemata randa. Täna orelikontsert. Homme last rongilt oodata. Ülehomme teist last rongilt oodata.

Ärgata vaikusesse. Eemal inimeste tühisest lobast. Naljad ja naerud tüdrukutega. Koos kodutööde tegemine. Elu üle arutlemine.

Mul on magustoit ka ootamas. :) :) :) Tolm tahab pühkimist. Juba väga ammu. Temaga ei juhtu mitte midagi. Püsib liikumatult klaveril ja riiulitel, ootab oma aega. Ja võib-olla saan Liisbetilt teenust sisse osta.

Varsti ma tõusen ning tühjendan kaevutünni põhjasettest ja pumpan uue vee. Olen täna juba muru niitnud ja mahasaetud pärna oksad lõkkeasemele kandnud. Põlema panna ei julge. Kole kuiv tundub.

Võtan elu väga väikeste ampsudega ja ainult seda, mis meeldib.

Tuesday, July 23, 2019

Kloostri taga metsas

Smolnitsa. Lõpuks ometi. Tooni pidevalt postitab pilte sellest kohast ja mina alati laigin. Hiljuti postitas Avar ka inimtühjast rannast. Smolnitsas tuli maksta parkimise eest kolm eurot ja päris tühi rand ei olnud, aga need vähesed inimesed ei seganud.

Vees sumpamine pingutas reielihaseid ning lõpuks tuli ka üks sügavam koht, kus vesi kaenla alla ulatus, sai ometigi paarkümmend tõmmet ujuda. Parmud olid kallal nagu vaenlased ning liiv tulikuum paljastele taldadele.

Vasknarvas õitsesid aedades säravad päevakübarad ja üle jõe paistis eriti suur vene lipp. Arvan, et heidutamise eesmärgil. Klooster valendas suursuguselt nagu ikka ja üldse oli idülliline. Mina vaatan ikka neid vanu maju. Verandadega, kulunud värvi ja kõrge maakivivundamendiga - selline jäi täna silma.

Kuremäel sõitsime mingit senisõitmata teed. Ilus on sääl. Mäed ja orud. Meie mõistes muidugi. Eks ma ole omal ajal Kaukasuseski käinud. 3000 meetri peal vist. Mitte, et see oleks mingi tipp. Tean küll, kui võimsaid mägesid maailmas on, aga oskan vaimustuda pisikesest künkast ka. Igatahes sain Kuremäe mett ja Aimar ostis Kurtna poest ära viimase leiva. Muretsen, et äkki mõni vanatädi tuleb poodi ja leiba polegi.

Ammu oli meeleiva isu. Nüüd on söödud. Nüüd ma mõtlen suvest. Viljad hakkavad valmis saama ja kurgedel pojad suured. Pihlakad punased. Mulle meeldib suve teine pool, kus on aiast ja põllult midagi võtta ja kõik tundub kuidagi rahulikum.


Monday, July 22, 2019

Rohujuure tasemel


ambitsiooni asemel
valisin osooni
rohujuure tasemel
jõudsin oma looni

sääl kus lõhnab männivaik
mets kus peatab tuule
sääl on peidus parim paik
pesuehtne luule

16-10-22-07-2019


Saturday, July 20, 2019

Aadlidaami elu

ei kulge folgist folgini
ei reisi kaugeil maadel
vaid magan poole päevani
nii leian tee ma õnneni
kui laisklen nagu aadel
20-51-19-07-2019
❤️👍😊

Thursday, July 18, 2019

Seda et...

Kui see pole mingi robot, kes mulle neid suuri lugejaarve tekitab, siis on need inimesed. Kui need on inimesed, siis äkki tahavad lugeda ka mu raamatuid, mida Apollo suure raha eest meelsasti saadab. Paistab, et müügist pole maha võetud. Kirjastaja ütles, et kui ei osteta, siis võetakse maha.

https://www.apollo.ee/catalogsearch/result/?cat=0&q=anneli+lamp


Kummardus neile, kes ostnud on! Näiteks Meeli. Ja Tiiu ütles, et tal on kõik olemas. Tänan-tänan-tänan! Ja kõigile tänu, kes on ostnud, aga mina ei tea. :)

Tuesday, July 16, 2019

Mehed katusel

Mehed võtsid eile lekkiva garaažikatuse maha ja panevad täna uusi talasid. Ränk on see vanade ehitiste lammutamine. Eriti, kui on nii tugevasti tehtud nagu minu isal. Kõiges on süüdi see kuradi lamekatus, mis meie kliimas ei kõlba kassi saba alla ega koeraperssegi. Kahjuks on meil neid lamedaid päris palju...

Ma meelitasin saunaahju kütte, kuigi korsten on kaua pühkimata ja pole ammu tuld teinud. Aga ma tean nippe ja tulin toime. Süda rahul, et saunamajake on taas koristatud. Viimastel suvedel pole sinna jõudnudki...

Paar päeva tagasi nägin FB-s Pireti õitsvatest pärnadest tehtud saunavihtasid. See inspireeris. Meie päranad ka õitsevad. Eriti ladvast muidugi. Alumised õied pole veel lahti. Sel aastal korjan kindlasti.


naine kütab sauna
vihad on õitsvatest pärnadest
männivaiguseep ja
vesiroosid ning järv
hinge teevad puhtaks
sellesse kasvanud kärnadest


Friday, July 12, 2019

Eesti talu

Kui sõber küsib talude päevaks luuletust, siis ma kohe ka kirjutan. :) Niisama, nagu tuleb. Ei loe silpe ega midagi.


Eestimaa ilu ja valu
meie sünni ja
südametunnistus
meie mälestus
meie unistus
eesti küla ja eesti talu

põllud ja põuad
ja laste kilked
heledas jaaniöös
lõkete vilked
udused hommikud
kartulivaod
päike mis
metsade taha kaob

saadavad meid
ja muud ei palu
püsi ja kesta eesti talu
Eesti isamaa ilu ja valu

15-43-12-07-2019


Thursday, July 11, 2019

Targem on tuppa jääda

Siis ei näe sa ühtegi tööd, mis õues teha vaja ning võid jumala rahus terve päeva voodis lebotada, lugeda ja kirjutada. Aga mina ihkasin juba eile õhtust peale tagasi oma pooleldi rohimata istutusala juurde, et töö lõpule viia. Ja ma viisingi. Enamgi veel. Lõikasin välja ka kuivanud sirelid ja kibuvitsad. Kahtlustan, et sääl kasvabki see kurikuulus Rosa rugosa, kes nüüd lindpriiks kuulutatud. Mina hoian teda vaos. Ja kui ma olin lõpetanud...

... siis rippus hõredas põõsas ühe oksa küljes linnupeas nelja munaga. Jumal tänatud, et munad. Mitte verisulis linnupojad, kes oleks kibuvitsaokaste küljes rippunud. Sättisin pesakest natuke stabiilsemaks ja rohkem varju. Pärast nägin, et ema oli hauduma läinud.

Sellega õnnetused alles algasid. Märkasin metsas kukeseeni kollendamas. Pikkade hammastega võtsin kausi ja noa ning läksin korjele. Et muidu metsaema pahandab. Õnneks ei olnud palju. Sain maja ja aeda vaadata, nagu ta seenelistele ja orienteerujatele paistab, kes küll õnneks väga harva aia taha juhtuvad.

Siis selgus, et mururobot ei tööta, vilgutab sinist tuld ja ütleb, et ring katkenud. Leino tuleb õhtul ja vaatab. Ma ei hakka enne oma pead üldse mitte vaevamagi.

Ja kui ma pesumasina luugi lahti tegin, voolas säält kolinal vett välja. Vat sihuke värk! Noh, panin ta uuesti pumpama, tsentrifuugimast keeldus.

Kartulipealsetel algab lehemädanik. Seda ma kuulsin raadiost ja nägin ka põllu. Kastanite lehed on täiesti pruunid?

Mis toimub?

Tuesday, July 9, 2019

Seda ma arvasin

Et saab pidu läbi ja hakkab kisklemine ning sõim uue hooga otsast pääle. Alguses Tõnis Lukas oma peo lõputervitusega, mis pani meid küsima: "Purjus on või?" Nüüd Lobjakas ja need sajad kommentaarid. Artikkel on tasuline (mina teadagi neid ei loe), kommentaare vaatasin ainult mõne ja neidki poole silmaga. Ei jaksa lugeda seda kirjaoskamatust... Tühik, koma, tühik või siis üldse mitte tühikuid, õigekirjast rääkimata.  Kõik on endist viisi. Eesti rahvas, ma tunnen su ära! :)

Sellisel rahval ongi vaja selliseid pidusid. Et siis koos vaimustuda ja nutta, et pärast pidu taas üksteist tümitada. Noh, see on mu isiklik arvamus, teadagi. Aga tõesti - vaata ja imesta!

Auru on muidugi vaja välja lasta. Mida minagi siin muud teen, aga ütlemisel ja ütlemisel on siiski vahe. A las ta olla. Tuleb end neist koledasti ütlejatest ning mõtlejatest distantseerida. Ei taha ju pasaga pihta saada.

Teen hoopis muid asju. Ülehomme on kirikus näituse avamine ja algavad oreli pooltunnid. Keskendume ajaloole ning köster Söödile. Selliseid Sööte oleks praegu eestlastele väga vaja, aga niisugusi mehi enam ei tehta.

Kahjuks.


Monday, July 8, 2019

Kellukasinine


suvi läeb oma
südame poole
mesilind lendab
mesipuu poole

maha on lauldud
kõik laulupeod
kusagil käivad
veel heinateod

kaugele tee nii
kellukasinine

võta aega
ja imesta
inime

22-30-7-07-2019

Friday, July 5, 2019

Minu arm

Minu arm... Minu arm pärineb mu esimeselt laulupeolt (1969) ja on vasakul säärel siiani näha. Ööbimispaigas jooksin naela otsa... Luuni välja.... Nüüd enam nii ei torma. Naudin vaikselt teleri ees. ❤️T

Wednesday, July 3, 2019

Kõik on nii...

Unine ja soe ja vihmane. Lausvihm hommikust saati, aga oma päevanormi täitsime. Kuigi pidevalt tuli vihmaga autost välja ja autosse sisse tagasi joosta. Märjaks saime kogu aeg.

Kõigepealt viisime asjad kirikusse, mis köster Söödi näitusele pannakse. Siis ostsin koerale turult räime. Külmutatud räim oli! Oleks see vast kuumade ilmadega olnd maiuspala. Nüüd ootab ülessulamist.

Ja siis läksime Miminosse sööma. Juba eile õhtul teadsin, et tahan kartulipüreed ja pannkooke. Ei, kodus ise ei taha midagi teha. On kohe tunda, et tüdrukuid pole. Puuduvad hommikused tervislikud smuutid, soe toit ja suurel hulgal puuvilju. Rästad tegid kirsipuud ühe päeva tühjaks ja maasikaid vist lihtsalt ei olnudki.

Praegu pole Mariat ka, kes kastide kaupa mureleid ostis. Ise ma ei raatsi üldse midagi osta, ma säästan raamatu kirjastamiseks raha.

Ühesõnaga. Teenindajatüdruk ütles, et kartulipüree on otsas. Pidin juba minema ja kõrvallauast ampsu küsima, aga siis tuli tagasi ja teatas, et üks ports siiski leidub. Päästis mu elu! Mul suva, kui see oli ka saalist kööki toodud taldrikutelt kokku kraabitud. Ma sain oma püree!!!

Novat! Nüüd ma siin laman ja kohutav uni on. Ja muudkui sajab. Varsti hakkab aitama ka juba. Jumal tänatud, et mina ei pea kusagil laulu- või tantsupeo proovis olema. Mul on see kõik endal pea sees olemas.

Panen pliidi siibri kinni ja tudin vist pisut.

Tuesday, July 2, 2019

Hobusevaras

Ma olen ka ju selles hobusevaraste koolis koolitatud. :)


ma olen hobusevaras
mitte lihtne
vaid kraadiga
mitte köie
vasktraadiga
kammitsen sälgude jalad

oh neid ruunasid kelme
täkkudel suurauad haljad
märadel kuldsed valjad
lakkades hõbehelmed

14-08-2-07-2019