Saturday, June 27, 2020

Vihmamantra

Tule vihmakene
Tule tasa tibutades
Aga jää pikalt pladisema
Ära tule paugu
Tuule
Ega rahega
Jäta viljad ikka püsti
Jooda maad
Ja jooda juuri
Kasta õisi
Pese lehti
Sinu sabina saatel
On nii mõnus magada
Tule vihmake
Janu on suur
Ingveriõlu siin enam ei aita
🙃🙃🙃

Tuesday, June 23, 2020

Võidupüha

Laul esiisadest

Ennemuiste vanal ajal sündis poegi paremaid
läbi valu läbi vaeva kasvas mehi kangemaid

Kandsid kaela läksid karja jalad kuresaabastes
kündsid põldu peksid vilja tugevaks said tegudes
Noored mehed julged mehed kauneid neide kosisid
tegid tööd ja laulsid laulud eesti sugu jätkasid

Meie vaprad esiisad oma vere hinnaga 
võitsid kätte vabaduse ehitasid isamaad

Ennemuiste vanal ajal sündis poegi paremaid

läbi valu läbi vaeva kasvas mehi kangemaid

Eriti isamaaline Anneli Lamp aastal 2011. Meloodiaga ja puha. Käin seda vanaisa haual laulmas. 

🇪🇪🇪🇪🇪🇪

Monday, June 15, 2020

Võib-olla tulen veel tagasi

Pole välistatud, et kunagi hakkan taas kirjutama just siin keskkonnas. Siis, kui olen lõplikult veendunud, et paberraamatuid on maailmas tõesti ülearu palju ja neid juurde toota pole mõistlik. Aga millal ma olen mõistlik olnud? Äkki kunagi hakkan? Ei tahaks...

Kõik läks sujuvalt, mulle NII väga meeldis käia mööda raamatukogusid ja armsat kodumaad ning selle inimesi tundma õppida. Kuidas muidu minu lugeja mu üles leiakski? On muidugi leidnud ka juhuslikult. Osa neist on seda mulle ka ühel või teisel viisil teada andnud ja sellest on hea meel. Ma ise näiteks leidsin 2012. aastal välja antud raamatu, mis mind väga kõnetas, alles nüüd. Seega - 2028. aastaks on lootust, et mind on ka leitud. :) :) :)

Ja siis tuli koroona ning tõmbas mu tegemistele kriipsu peale. Koroona tuli selleks, et jääda. Pärast koroonat tuli suvi ja tõmbas teise kriipsu. Vaatame, mis saab sügisel. Kas suudan seisma jäänud vankri taas käima lükata või mitte. Ma ise pean oma Joosepi naiste lugusid küll niivõrd oluliseks, et tahaksin need lugejateni viia.

Kusagil ju on ometigi need minu lugejad. Osa on siin, aga osa on selliseid, kes tahavad ikka vanamoodsat paberraamatut. Ma ise ka. Ma ainult paberist raamatuid loengi. Tulevikus on plaanis maksimum kaks raamatut veel välja anda ja siis edasi ma ei tea, kas rohkem on mõtet. Aga see selgub. Kui enam midagi öelda pole, siis on otsus kiire ning lõplik ju.

KUI te mind nii väga lugeda tahate, eks siis ostke (kui raatsite ja riiulisse mahub) või küsige raamatukogudest. Kui neil pole, siis las tellivad. Mina ikka oma raamatukogul palun vahel üht-teist tellida. Ei mu raamatutud sinna raamatukogu riiulile tolmuma jää, kui te ise neid soovitate.

Jääge moodsaks ja reisige, ujuge, päevitage, mida iganes. Mina rooman oma aias ja kraabin. Aga ainult vabatahtlikult. Mulle kohe meeldib. Natuke ikka tahan ringi sõita ka ja lahedaid külalisi ootan. Selliseid, kes ei tüüta ja minust huvituvad. :) :) :)

Tuesday, June 2, 2020

Galja mälestuseks


Meil oli lõbus. Galja laulis omaloodud tšastuškasid ja unistas televisiooni pääsemisest. Väga hästi laulis, muide. Ilus tämber ja parem viisipidamine kui minul. Üle hulga aja oli asja - midagi viima või tooma või lihtsalt lobisema. Galja küpsetas suurepäraseid rasvapirukaid sibulate või moosiga. Helistas, et tulgu ma taldrikuga. Ma siis läksin tulikuuma pirukaga koju. Liisbetile need ka väga maitsesid. See pirukavärk ongi kõige rohkem meeles. Minu aiast sai Galja piparmünti, põllult peete ja kartuleid ja küüslauke ja mida iganes. Seda, mida tal endal polnud.

Pärast nii tore enam polnud. Naabrimees lakkas Soomes töötamast ja Galja enam siin ei elanud, käis ainult vahel oma kasvuhoones toimetamas. Tal oli komme pähe istuda ja see vihastas mind mõnikord. Eks ta oli ju olnud Venemaal noor kena naine ja jalanõude kaupluse juhataja. Defitsiidi otsas istunud ja kuningannaks kujunenud.

Galja ei taha, et ma kirjutan. Arvuti jamab sellest hetkest, kui ma surmast teada sain. Kord kaob internet, kord lülitub arvuti välja. Pool teksti sai kaduma, aga ma ei taasta seda. Puhka, Galja! Ma ei tülita sind rohkem.

Tuesday, May 26, 2020

Soe

Tõeliselt soe on õues. Riietasin end oma nappidesse bikiinidesse, noh lihtsalt stringidesse ja rinnahoidjasse, olgem ausad, ja nägin, et olen ikka volüümikas küll!!! :) :) :) Aga ma tean täpselt, et see on karistus. Selle eest, et ikka üht või teist paksuks mutiks nimetanud olen. Paras nüüd mulle, paks mutt!!!

Seega. Kraapisin kiviktaimlas. Päike säristas pekki. Pärast kõndisin mururoboti järel ja vaatasin, mis taimed mul murus kasvavad. Maajalg õitseb, võililled ka, aga hästi lühikese varre otsas - nagu tähistaevas. Kortslehte on palju tulnud, margareetad muidugi, kannike, sammal, ristik ja muud. Ristik kahjuks eriti õitseda ei saa, kui just ei õpi VÄGA MADALALT õitsema. Ehk õpib.

Mõned metsapoolsed peenrad lasen metsikuks. Kõike ei jõua kraapida. Õnneks on meil nüüd hoopis teine suhtumine ühiskondlikul tasandil. Umbrohi pole enam häbiasi, vaid elurikkus. Ploomid, kirsid ja tuhkurenelad õitsevad. Puha valge vaht.

Õuekiige riputasin ka üles.

Friday, May 15, 2020

Runnel ja Alender inspireerisid

Elatanud kaunis naine
vinnab kaevul karget vett
ennemuistseid kaevuvaime
kaevuäärset kõrget taime
riivab raudne võllikett


Jätab paigal kaevuvända
üle ääre loksub pang
linavästrik loobib hända
kutsik liblikaga jändab
õitseb tooming nagu hang


Astub vaikselt üle õue
ümber piha kirivöö
mahe igatsus poeb põue
kuuleb kõmisevat kõue

kaugelt jõuab kevadöö

Monday, May 11, 2020

Kätepesu

Hakkab juba vaikselt närvidele käima see jutt, et mida me kõik kriisist õppinud oleme. Mina ei õppinud küll mitte sittagi. Oskasin kõike juba ennegi. Ja ma ei usu lihtsalt oma kõrvu, kui räägitakse, et õppisime korralikult käsi pesema. Mida perset? Tõesti ei pesnud inimesed enne käsi või?

A ma tõmban kohe tagasi, sest tean ka vähemalt ühte inimest, kes tõesti ainult lödistas. See on ju käterätikust näha. Kui rätik kuivatades määrdub, siis polegi korralikult pestud. Mäletan küll, kuidas oma lastelt alati nõudsin, et sooja vee ning seebiga ja tublisti nühkides, mitte niisama korraks kraani alla kastes. See ongi lödistamine.

Täna hommikul koera karjatades kuulsin, kuidas tööstuspargi ehitus ja Tallinn-Narva maantee mürisesid. Läbi see vaikne elu. Kahju. Mulle tõesti meeldiks aeglasem, väheste inimestega, massiüritusteta ja muu pideva tingel-tangelita maailm.

Aga see olen ainult mina.


Thursday, May 7, 2020

Piisas peegeldub maailm

Kui on tukake metsa ja tükike maad
Männid
Kuused
Kased
Mustsõstrad
Vabarnad
Hundinuiad ja kalmused
Tilluke tiik
Tuules laperdav
Päikesest pleekinud kiik
Ja kastetilku rüüpav sinine lõosilm
Muud pole tarvis
Piisas peegeldub maailm

Tuesday, May 5, 2020

Haltuura

Viimasel ajal panen oma FB postituste kopipeiste. Pealegi on see FB algoritm selline, et mõnda postitust näed alles mitme päeva möödudes. No ja seltskond peaks ka olema erinev siin ja sääl. Esineb muidugi ka kokkulangevusi. Seega... Kommenteerige.

Emadepäevani on veel aega, et mõelda oma emale ja emadusest üldiselt. Nii on osadus suurem ja kandepind laiem, sest EMA on kõigil. Siin või sääl...
Sel kordi mahapildistatud ülesvõttel puudub kvaliteet, kuid on LUGU. Tean, et Joosepi naistest on piisavalt loetud, et vastata küsimusele, kes kolmest on pildil? Sisetunde järgi otsustage.
Kirjutage vastus kommentaaridesse. Õigesti vastajaid ootavad ka auhinnaraamatud (vabal valikul), aga neile peate ise järele tulema (KUI soovi on, mõistagi). Igatsen juba inimesi näha. 🥰
Teie kirjutage, mina mõtlen neist 19. sajandi emadest, kes selliseid tütreid ilmale kandsid... Emadepäeval reageerin ja vastan teie kommentaaridele.

Monday, May 4, 2020

Jooksiklane ja üksiklane

Tõttab jooksujalu üle muru
Tema see on
Jooksiklane
Läikiv kuub seljas
Astun vaikselt mööda õue
Mina see olen
Üksiklane
Muhu mustriga kalossid jalas

Thursday, April 30, 2020

Viimne päev

Mööda saab see kuukene ja tuleb uus. Homsel töörahvapühal kavatsen kõvasti tööd teha. Kui selg ja ilm lubavad. Vean kompostmulda kartulimaale. Mõni päev panen kartuli maha kah. Muidu kõik aiavili juba mahagi tehtud, ainult aedoad ja kurgid veel. Ma ei saanud arugi, kas tegemist on üldse avamaakurkidega. Igatahes topin seemnekesed peenramulda. Tulgu siis neist midagi või ärgu tulgu. Ette ega taha ei viitsi midagi kasvatada.

Tellisin maheseemned postiga. Neid oli sääl pakikestes NII IMEVÄHE. Tegime seda pattu, et käisime täna aiapoes. Hästi ruttu ja mina olin väga tõre ka, sest inimesed koperdasid pidevalt jalus mul. Siukesed lood.

Oi kuidas mulle meeldib, et te loete mingeid mu vanu asju. Näen ju, mida ja kui palju loetakse. Olge terved!

ÄÄRMISELT igav jutt sai. :) :) :)

Friday, April 24, 2020

Tagantjärele tarkus ja vigade parandus

Piinlik! Piinlik! Piinlik! Kuidas ma sain nii halvasti kirjutada??? Nii logiseva rütmiga... Tavaliselt ma vanu lugusid ei puutu. Isegi, kui on sitad, ei proovi paremaks teha. No sitta, teadagi, ei tasugi puutuda... Aga see on minu jaoks HEA LUGU, ainult vorm on halb. NÜÜD siis saan aru, lollpea! Ja lugu ringleb... Kui sa näed seda vana varianti kusagil, ära levita, palun... Lihtsalt PIDIN korrigeerima.

Memm külvas herneseemned peenramaale
ja kartulid said alla musta mulla,
siis istus männipakul väravale
ja unistas, et lapsed saaksid tulla.

Küll kaua vaatas silmapiiri poole,
kus kostus kauge maantee autovura...
Ei ükski pööranud neist koduteele.
Memm tõusis, pisar silmanurgas sulas.

Nii pehme oli kodupind all talla,
kui kandis saunapatta vihmavett,
lõo lõõritas ja kukutas end alla,
memm oli väsinud, kuid ihkas, et 

veel murul ukerdaks need pisipõnnid,
kes ammu ilmalaanen laiali,
memm oli õnnetu, kuid samas õnnis
ja pärast sauna heitis pikali.

Ja unes tulidki ta lapsed väiksed
ning kallistasid nende soojad käed
nii kirkalt säras lapsepõlvepäike
ja ema tundis rõõmsalt - nüüd ta läeb!

………..

Kui lõpuks ilmsi jõuti koduõue,

siis õitsval oksal laulis põõsalind.
Nii valus oli silmades ja põues,
sest lapsed teadsid - see on ema hing.

Ei ole see nutulaul! Lihtsalt üks pilt. Ja tore oleks, kui mu eneses saatus! :) :) :)

Monday, April 20, 2020

Saagu, mis saab

Meil käis täna elektrik. Oli vast kümme minutit, küsis 20 euri ja kadus. Mina temaga kokku ei puutunud. Ma ei tahtnud ka enne karantiini ühegi töömehega asju ajada. Hulluks lähen, kui nad majas on. Loodame, et ta meile viirust ei toonud.

Mu armas mees läks ehituspoodi. Köögiremonti ajan peale nagu uni. Tean juba ette, et see kujuneb palju suuremaks ja pikemaks jamaks, kui alguses ette kujutad. Aga noh, pliit on nelikümmend ja rohkem aastat vana. Varsti tuleb leek läbi. Pottseppa pole meil veel olemaski ja neile on mega järjekord ka. Ehk talveks ikka õnnestub see pliit saada.

Tegin aia- ja metsatööd. Selg annab tunda. Olen enda jaoks läbi mõelnud viiruseteooria. Pole ime, et selle kusagilt saan, kuigi kodust väljas ei käi. Pole ime, kui sellele tuleb letaalne lõpp. Ära surema ju ometigi peab. Varem või hiljem. Praktilisest küljest polegi nii paha. Igasugune matuse tingel-tangel jääb ära. Lastele antakse urn ja ei mingit puljongi ja piruka pugimist.

Igatahes aiavilja teen maha. Tulgu see surm siis, millal ta ise tahab. :)

Wednesday, April 8, 2020

Pulmapill ja pulmatrall

Tahtsin konnapulmast video teha, aga kui lähemale läksin, vaikis pulmapill ning pulmatrall ja pead tõmmati vee alla, kus püsiti vait. Säh sulle!

Suudleme printsid konnadeks
Puhume vee pääle udu
Külmadel öödel pihu sees
Kanname kuldkallist kudu
Olgu me lapsed kullesed
Väikesed sabaga täpid
Endil meil sõrmed mullased
Ununend ätid ja äpid
Inspireeritud Lea postitatud konnafotost. 💚

Tuesday, April 7, 2020

Raamatukogud, mu lemmikud

Nii rõõmsaks teeb, kui Joosepi naised raamatukogude raamatuvirnadest üles leian. 🥰🙏📚📔

Monday, April 6, 2020

Tuulemurd

Päike paitab, õhk lõhnab, lõo lõõritab. Tõmban seljakaitse kõvasti ümber kere ja lähen tuulemurdu koju tooma. Pakk hellasti sülle (eks ole neid lapseväntsakaid küll kantud 💕) ja nõnnamoodu saangi seitse ja pool tuhat sammu täis. Usun, et esiemade pikad kirivööd olid tihedasti ümber piha veetud mitte ainult ilu pärast, vaid ka selja hoidmiseks.

Kaanetüdruk

Enne, kui ma kaante vahele sain, olin hoopiski kaane peal. See võib juhtuda täiesti lambist, vaadake ette! Istusime tavalisel tööpäeval kirjastuses bossi kabinetis. Tiina, kel oli vaja teha uue tõlkeraamatu kaanekujundus, haaras fotoka ja soovitas mul mõlemad Silvi telefonid kätte võtta. Mängisin kaasa. Nii see läks. 😊

Sunday, April 5, 2020

Minu uued kirjutusvahendid

Muidugi ma igatsen oma lugejaid ning lõbusaid tuuritamisi mööda raamatukogusid, aga püsin nurisemata metsas, kogudes inspiratsiooni ja kirjutusvahendeid. 💚🌲😉

BG

Siin ma vedelen ja BG laulab juba mitmendat tundi. Mulle meeldib ta kahekesi kitarriga kõige rohkem.

Hommikune koeraga kondamine on tehtud. Lapsepõlvekivid ühekaupa ära tervitatud. Üldse ei tulnud selle peale, et valmissaetud puunotte metsast välja kanda. Noh, aga neid tuleb veel. Üks tuulest murtud mänd on saagimata.

Seega - kuulan muusikat ja aeg-ajalt pistan midagi maitsvat suhu. Nüüd, kriisiajal, on meil palju paremad palad, sest lapsed toovad kriisiabi värava taha. Mina ei taha üldse poodi minna. Nii täis pole külmkapp kunagi olnud. Aga huvitav, huvitav! Ei tahagi kohe ja kõike korraga ära süüa.

Olge terved ja kuulake head muusikat!