Thursday, July 11, 2019

Targem on tuppa jääda

Siis ei näe sa ühtegi tööd, mis õues teha vaja ning võid jumala rahus terve päeva voodis lebotada, lugeda ja kirjutada. Aga mina ihkasin juba eile õhtust peale tagasi oma pooleldi rohimata istutusala juurde, et töö lõpule viia. Ja ma viisingi. Enamgi veel. Lõikasin välja ka kuivanud sirelid ja kibuvitsad. Kahtlustan, et sääl kasvabki see kurikuulus Rosa rugosa, kes nüüd lindpriiks kuulutatud. Mina hoian teda vaos. Ja kui ma olin lõpetanud...

... siis rippus hõredas põõsas ühe oksa küljes linnupeas nelja munaga. Jumal tänatud, et munad. Mitte verisulis linnupojad, kes oleks kibuvitsaokaste küljes rippunud. Sättisin pesakest natuke stabiilsemaks ja rohkem varju. Pärast nägin, et ema oli hauduma läinud.

Sellega õnnetused alles algasid. Märkasin metsas kukeseeni kollendamas. Pikkade hammastega võtsin kausi ja noa ning läksin korjele. Et muidu metsaema pahandab. Õnneks ei olnud palju. Sain maja ja aeda vaadata, nagu ta seenelistele ja orienteerujatele paistab, kes küll õnneks väga harva aia taha juhtuvad.

Siis selgus, et mururobot ei tööta, vilgutab sinist tuld ja ütleb, et ring katkenud. Leino tuleb õhtul ja vaatab. Ma ei hakka enne oma pead üldse mitte vaevamagi.

Ja kui ma pesumasina luugi lahti tegin, voolas säält kolinal vett välja. Vat sihuke värk! Noh, panin ta uuesti pumpama, tsentrifuugimast keeldus.

Kartulipealsetel algab lehemädanik. Seda ma kuulsin raadiost ja nägin ka põllu. Kastanite lehed on täiesti pruunid?

Mis toimub?

No comments:

Post a Comment