Wednesday, July 3, 2019

Kõik on nii...

Unine ja soe ja vihmane. Lausvihm hommikust saati, aga oma päevanormi täitsime. Kuigi pidevalt tuli vihmaga autost välja ja autosse sisse tagasi joosta. Märjaks saime kogu aeg.

Kõigepealt viisime asjad kirikusse, mis köster Söödi näitusele pannakse. Siis ostsin koerale turult räime. Külmutatud räim oli! Oleks see vast kuumade ilmadega olnd maiuspala. Nüüd ootab ülessulamist.

Ja siis läksime Miminosse sööma. Juba eile õhtul teadsin, et tahan kartulipüreed ja pannkooke. Ei, kodus ise ei taha midagi teha. On kohe tunda, et tüdrukuid pole. Puuduvad hommikused tervislikud smuutid, soe toit ja suurel hulgal puuvilju. Rästad tegid kirsipuud ühe päeva tühjaks ja maasikaid vist lihtsalt ei olnudki.

Praegu pole Mariat ka, kes kastide kaupa mureleid ostis. Ise ma ei raatsi üldse midagi osta, ma säästan raamatu kirjastamiseks raha.

Ühesõnaga. Teenindajatüdruk ütles, et kartulipüree on otsas. Pidin juba minema ja kõrvallauast ampsu küsima, aga siis tuli tagasi ja teatas, et üks ports siiski leidub. Päästis mu elu! Mul suva, kui see oli ka saalist kööki toodud taldrikutelt kokku kraabitud. Ma sain oma püree!!!

Novat! Nüüd ma siin laman ja kohutav uni on. Ja muudkui sajab. Varsti hakkab aitama ka juba. Jumal tänatud, et mina ei pea kusagil laulu- või tantsupeo proovis olema. Mul on see kõik endal pea sees olemas.

Panen pliidi siibri kinni ja tudin vist pisut.

No comments:

Post a Comment