Thursday, July 25, 2019

Kasutamata potentsiaal

Ma lihtsalt vahel mõtlen, et mul oleks NII palju võimalusi, mis kõik jäävad kasutamata. Suhelda huvitavate inimestega, külastada huvitavaid paiku ja üritusi. Reisida. Areneda. A ma lihtsalt ei taha. Ma lihtsalt ei jõua, ei huvitu. Väsin ära, süda läheb pahaks ja tahan ainult koju, ainult pikali.

Midagi siiski. Eile ja üleeile. Kaks varem nägemata randa. Täna orelikontsert. Homme last rongilt oodata. Ülehomme teist last rongilt oodata.

Ärgata vaikusesse. Eemal inimeste tühisest lobast. Naljad ja naerud tüdrukutega. Koos kodutööde tegemine. Elu üle arutlemine.

Mul on magustoit ka ootamas. :) :) :) Tolm tahab pühkimist. Juba väga ammu. Temaga ei juhtu mitte midagi. Püsib liikumatult klaveril ja riiulitel, ootab oma aega. Ja võib-olla saan Liisbetilt teenust sisse osta.

Varsti ma tõusen ning tühjendan kaevutünni põhjasettest ja pumpan uue vee. Olen täna juba muru niitnud ja mahasaetud pärna oksad lõkkeasemele kandnud. Põlema panna ei julge. Kole kuiv tundub.

Võtan elu väga väikeste ampsudega ja ainult seda, mis meeldib.

1 comment:

  1. Mulle nii meeldib see ütlus elu väikeste ampsudega võtmise kohta... Ise kipun vahel liiga suuri võtma, ja siis on pärast jama majas :(

    ReplyDelete