Wednesday, May 22, 2019

Ära ikka teise eestlase õue peale mine!!!

Eile sai käidud kolmel õuel, kahel neist kutsumata. Esimesest viis tee juhuslikult mööda. Nägime kiirabiautot. Süda ei andnud rahu, pöörasime tagasi, et veenduda, mis lahti. Läksime tuppagi, seal tegutsesid meedikud. Silitasin korraks armsa inimese pead (tal olid silmad kinni) ega hakanud midagi seletama. Lahkusime raske südamega. Tean, et ta viidi haiglasse ja lähedased hoiavad mind kursis.

Teisel õuel olime oodatud kui omainimesed ning sinna jäime tundideks. Kohtumine oli kokku lepitud ja ette teatatud. Arenen iga päevaga. Sain just hiljuti teada, et üle kahe tunni pole sobiv külas ollagi. :) :) :)

Ja kolmandal täielik läbikukkumine!!! Ärge ikka ilma ette teatamata eestlase õue peale minge!!! Isegi mitte siis, kui on tuttav inimene ja piisav põhjus ning ainult korraks midagi küsida. Paar minutit ja püstijalu. Oli see vast õppetund! Milline jäine viisakus, mis tegelikult oli olemuselt sulaselge vaenulikkus. Ei uskunud oma silmi ega kõrvu. Mängisin misanstseeni naeratades maha.

Ja nüüd ma mõtlen selle üle. Täiesti rahulikult. Kas ma üldse võtan veel kontakti? Kahtlen. Sügavalt. Järelikult oli vale koht ja vale inimene. Õige tunned ju kohe ära, olen alati arvanud. Aga nüüd panin sügavalt puusse. Edaspidi olen ettevaatlikum.

No comments:

Post a Comment