Wednesday, April 24, 2019

Ei suuda!!!

Aastaid tagasi hoidis mu tütar õelast. Laps oli just rääkima õppinud, aga muidu suht jonnakas ning tüütu. Igatahes oli Maria väsinud, helistas mulle ja kaebas: "Ema, ma enam ei suuda!"

Taamalt kostus Lille titehääl, mis kordas: "Ei suuda!" Hakkasime naerma ja lapsehoidmine sujus ka libedamalt. Loodan takkajärele vähemalt.

Nüüd ma hakkan kohe vastikuks, sest mul on seesama "ei suuda" juhtum feissbukis. On seal mul üks tädisõber, kes postitab suvalisi pilte ja kommenteerib neid. Just vaatasin: lihtsalt mingil eiteakust jagatud fotol kolm roosat roosi ja kommentaariks: "Kolm roosat roosi". Mõtle, kui informatiivne!!! :)

Ma ei suuda! Ei suuda! Ma vahel kustutan ta kommentaarid oma postituse juurest ära, kui väga piinlik hakkab.

Või siis ürituse all: "Ma ei saa kahjuks tulla, kuna pole kodus." A ma näen ju, et sa pole end osalejaks pannud. Pealegi on tulek või mittetulek puhtalt valiku küsimus. Kes ikka kangesti tulla tahab, see ei lähe kodust ära mujale. Onju?

Tean, tean. Vahel tahaks minna küll, aga tõesti ammu on juba planeeritud mingi muu ning olulisem värk. Või vastupidi. Ootad, et saaks minna, aga viimsel hetkel ei taha. Minul juhtub nii. Kas olen sootuks jõuetu või lihtsalt ei taha enam.

Eile jätsin näiteks "Romantilisele luulekavale" minemata. Lihtsalt ei suutnud kodust lahkuda ja ruumis viibida. Nii suvi on ju! Lähengi õue!

Saan isegi aru, et mu endagi postitus on "kolm roosat roosi" tase! :) :) :) Päike on vist juba liiga teinud.

No comments:

Post a Comment