Friday, March 8, 2019

Minu naistepäev

Et ma naine olen, tean ma iga jummala päev. Mõtlesin, et panen kohe hommiku kodust minema, et seda möla feissbukis mitte lugedagi. Aga tegin enne minekut ikka korraks lahti ja jagasin isegi kahe aasta tagust luuletust.

Ja siis läksin. Mööda poode käima. Nii harva, kui seda teen ja nii vähe, kui neid poode meil üldse alles jäänud on!!! Siiski ostsin ilgelt tavaari - kleidi, koti, prillipoest mingid paremat sorti päikeseprillid, mis ka silmi kaitsevad, ja aksessuaare. Pole viitsinud hakata vaatamagi veel. Seisavad alles kompsuga diivaninurgas.

Salongis sain kulmud pähe ja pokaali vahuveini. Oli lahe atmosfäär ja puha tuttavad inimesed.

Koju jõudes olin nii väsinud ja näljane, et pistsin kohe nahka pannitäie eilseid vorste ja hõõrusin endale pool pakki võid roosuhkru ning kardemoniga. Pole siis ime, et ei tahtnud minna üritusele, kus piitspeenikesed modellid näitavad ilusaid kleite.

Olen rasvane nagu üks korralik hüljes ja natuke on süda paha ka.

No comments:

Post a Comment