Friday, March 29, 2019

Introverdil on igav

See ei ole võimalik, aga näed! Ärkasin suht vara, käisin koeraga õues. Riisusin lumevabasid kohti, tema jooksis punase rõngaga. Poole tunniga on keel külje peal ripakil ja väsinud. Siis läheb ulakaks, hakkab hüppama. Määris mu karupüksid ära. Hambapesust ei tule meil midagi välja. Niisama laseb küll oma kihvu uurida, aga niipea, kui hambahari pastaga mul käes, siis pole üldse mõtete temaga vaielda.

Kell kaksteist helistas Velda. Olimegi teineteisest mööda rääkinud! Nad ootasid meid juba täna, aga jutt oli järgmise nädala reedest! Minu viga, mõtlesin üle helistada ja täpsustada, aga sinna see jäi. Vabandasin ette ja taha. Jäime ikka sõpradeks.

Vahepeal koputasin surnud draakonipuu köndi potist välja. Pott oli juuri täis. Võib-olla suri nälga. Ma arvasin, et ülekastmisse. Siis käisin jälle õues ja lõikasin hortensiate õisikud ja ogaputke ja teravaõielise kastiku varred maha. Muu on juba sügisel lõigatud. Lumi- ja märtsikellukesed õitsevad. Mõnes kohas on ikka väga paks lumi veel.

Niisama koeraga metsa kolama minna pole tahtmist. Pole kohe selline kolaja tüüp. Tahaksin midagi teha, aga ei leie ei tegevust ega asu.

No comments:

Post a Comment