Tuesday, February 12, 2019

Sõnn on tige

Tulen feissbukist heaga välja. Kuidas inimesed aru ei saa? Lumi on nii raske ja märg, esimesed õuemänni oksad juba murdunud. Madalad kadakad ja elupuud kõik lääpas. Pole ime kui ära murtud kah selle lumekoorma all. Kus see ilu enam on? Surm ju! Teeolud rasked. Mida siin pildistada ja rõõmustada.

Nüüd külmetab lume kinni ka veel okste külge. Ei tulnud tuult, kuigi palusin ja ootasin. Annaks jumal, et elektriliine ära ei lõhu. Eks ma kevadel lõikan ja seon siis oma räsitud põõsaid ja puid. Soovitatakse käia raputamas. Käin ma jee oma saja-aastaseid mände raputamas. Ja väikestel on kahju juba sündinud.

Täna oli vaja pääseda ühte majja, kus varem käinud polnud. Ainult valge väli ja ei tea ka, kas mõni kraav lume all peidus. Margit pani julgelt kohe üle lume ja ennäe! kandiski. Õue peal küll libisesin mitu korda kõvalt rajapõhjalt kõrvale ja käisin korduvalt käpuli.

Olen enda peale ka vihane, sest võtan ise lolli peaga ülejõukäivaid ülesandeid. Mitte keegi ei käse. Ise tunnen, et pean, aga tegelt ei peaks midagi. Lihtsalt maniakaalsed ideed, ma ütlen. Jobu olen.

Jääge moodsaks! Olge teie targemad1

No comments:

Post a Comment