Saturday, February 9, 2019

Luuvalupäev

Alles täna sain teada. Oleks olnud põhjust feissbukki postitada kaunis kunstfoto minust, kus ma leban kohvitassi ja raamatuga voodil, aga kuna alles eile ühe foto postitasin, siis ei lähe mitte. Tüütuks muutub ju vaadata. Seega laman niisama ja ühtki pilti ei postita.

Midagi ei tee ka. Muidu terve aasta luud-liigesed valutavat, ütleb rahvatarkus. Asju ajan. Mõned rauad on tules ja mõned on tulest välja võetud. Üksi ei tee midagi ja kui meeskonda ei teki, siis võtan oma idee tagasi ja asi vask.

Kui asju on parasjagu ajada ja meeldivate kaaslastega, siis tunnen end hästi ja vajalikuna. Ja kui minu inimesed endast teada annavad nagu Ülle täna, siis on lahe. Ülle kõnega seoses tekkis jälle uus idee suveks. Jõukohane. Vaatame.

Muide. Käisin ükspäev raamatukogus ja ostsin garderoobitädilt paari suuri villasokke lõpuks ikka ära. Neid läheb alati tarvis. Teatasin kohe ukselt talle rõõmsalt, et täna on mul raha ja täna ma ostan. Ühe kümneka oli mu armas mees taskurahaks andnud ja teise sain Annelt raamatu eest. Kaksteist eurot maksid sokid.

Nüüd käin raamatukogu uksest sisse-välja nagu õige mees muiste.

No comments:

Post a Comment