Thursday, January 10, 2019

Valged raamatud

Leal on raamatukogus (ma arvan, et lume pärast) valgete kaantega raamatute riiul. Haarasin sealt eile jälle peotäie kaasa. Ilusad on valgete kaantega raamatud, kui nad on nõndaviisi koos, nõndaviisi ekstra eksponeeritud.

Üldse on tore, kui raamat vaatab sulle näoga otsa. Siis tunned omad ära. Alati ei tunne ka. Ilmast ilma olen segaduses ja ei suuda meenutada, kas olen lugenud või mitte.

Aga vat kogu raamatukogu ei saa lapiti riiulitele laotada, siis peaks kolepikk ja kitsas maja olema. Nagu köievabrik. Kesse jõuab seda läbi käia siis.

Loen nüüd "Vaikuse lävel. Luulet rasketeks aegadeks." Doris Kareva koostatud 2011. Vat siis olid küll rasked ajad. Nii rasked, et ei tulnud pähegi raamatut lugeda.

Nüüd pole midagi. Mõned asjad on lihtsalt pooleli, seisavad teiste inimeste otsuste taga. Mina pean lihtsalt ootama. See on ebamugav, ei muud.

1 comment:

  1. Jäin kohe praegu mõtlema, et kui kõik meie peaaegu kümme tuhat raamatut lapiti riiulitele panna, kas siis riiulid jõuaksid Sinu juurde välja :) Mõni kõvem matemaatik arvutaks selle kindlasti välja...

    ReplyDelete