Saturday, January 19, 2019

Täiskasvanute liivakastimängud

Mängin neid väga aktiivselt iga päev FB-s. Mina laigin sind, sina laigid mind mängu. Mu arvates on kaks põhimõtet, mis juhivad näpu like nupule - postitus kõnetab või isik meeldib. Või mõlemad. Siis on õige hästi.

Põhimõtteliselt ei salli mittelaikijatest mühakaid. No midagi ikka leiad ju, mis meeldib, kui tegu on nn sõbraga. Eriti ahhoitan selliseid, keda veel ihusilmaga näinudki pole, aga kellega virtuaalmaailmas väga tihe side tekib. Mingil pinnal. Olgu need loodusfotod või muusika või luule või mistahes värk.

Ja mõni arvab, et nüüd, kus ta riigikokku kandideerib ja kutsub oma lehte meeldivaks muutma, et ma peaksin tormama seda tegema. Ise pole minust varem väljagi teinud. Tead, mine metsa, mind üldse ei huvita see poliitikavärk.

Mind huvitab ainult INIMENE, kes võib muidugi ka poliitikas inimeseks jäädagi, aga seda poliitilist poolt ei tee ma nägemagi. Mul pole nägemisorganis selliseid retseptoreidki, aga võin lugu pidada igasuguse partei liikmest, kes minuga suheldes meeldiv inimene on.

Et äkki on mul hapud viinamarjad kõrgel rippumas? Ei ole nii väga hapud midagi. On mindki poliitikasse kutsutud. No ei. Aga keegi ju peab. Ja palju jõudu neile selleks.

Mul pole veel udust aimugi, keda ma seekord valin.


No comments:

Post a Comment