Saturday, January 5, 2019

Päris lõpuni ikka ei pidanud vastu

Teate küll ju, et ma romaane ei loe. Mitte ei suuda sadu lehekülgi tühja juttu läbi ekselda. Lühikesi loen. Ja siis, kui lool on mingigi dokumentaalne alus. Või kui on äärmiselt oluline tekst. Tüvitekst. :)

Haarasin kaasa Tiina Tammani kõvakaanelise raamatu "Pärandus". Põlnd vist kuulnudki. Või olin. Tiina Tammanit Londoni lähistelt tean ammugi raadiost.

Romaan on Türi-aineline. Võib-olla see aitas kaasa. Minu seotus ilusa väikese linnaga. Algul panin käest ära, aga eile õhtul hakkas jooksma ja nii kella kolmeni öösel. Pean siiski ütlema, et poole raamatu peal tüdinesin, hakkasin väga diagonaalis lugema, et lõpuks ometigi teada saada, millal pross ja pärlid välja tulevad.

Laisklen ja loen. Õues ei käi, kuigi sügaval südames igatsen, aga õiget tunnet peale ei tule. Vägisi ei saa mitte.

Lohutab ennast, et asi pole kõige hullem. Mõtle, kui ma terve päeva jooksin. Viina. Oleksin kogu aeg purjus või süstiksin heroiini.

Mul on ikka tuba korras, nõud pestud ja lilled kastetud, koerapuder keedetud ning küttepuude varu toas olemas. Homme proovin õue minna.

No comments:

Post a Comment