Wednesday, January 30, 2019

Palju pole tarviski

Ärkasin pool üheksa telefonihelina peale. See tungis väga kaugelt ja väga vaevaliselt ning vägivaldselt mu ajju. Tuigerdasin riiulini ja proovisin tuvastada, kelle kõne. Erika. Õigemini Erika telefon omapäi. Kuulasin pisut taustahääli (ilmselt oli ta bussis) ja vajutasin kõne kinni.

Sellest kohtavast episoodist (hihihii ja hahahaa) välja tulemiseks magasin poole kaheteistkümneni. Enesetunne järjest halveneb, jälle rinnavalud ja bla-bla-bla...

Aga näed, eelmisel hommikul (kui mul 39 aastat tagasi esimene tütar sündis) äratasid tuhud mind kell viis, lamasin veel tunnikese ja tõusin täiesti eluvõimelisena. Võta nüüd kinni! Vanainimese värk! :)

Leban siin ja postitan Tammsaare sünniaastapäeva puhul temaatilisi fotosid (kus ma ise muidugi peal) feissbukki. Ennetades seda, et hakatakse minu autlukki kiitma, palusin kommenteerida kirjanduslikel ainetel. Ja inimesed teevadki nii! See on lahe ja mõistlik ning huvitav.

Mine ja kommenteeri, kui sa pole seda veel teinud. Kui sa mu sõbergi pole, siis saada sõbrakutse, võtan vastu. Ah, ma tean küll, et on lugejaid, kes tahavadki anonüümseks jääda.

No comments:

Post a Comment