Thursday, December 27, 2018

Solfitund

Polegi ammu solfedžotunde enam unes näinud. Õnneks. Sest need on õudusunenäod. Ei kuule dikdaati ega intervalle, ei oska lehest laulda. Ilmsi oli sama - solf ikka reeglina nõrk.

Eile käisime teenistusel. Ei mäletagi, mil teisel jõulupühal kirikus käidud. Enam ei laulda karjaseid väljal, püha ööd ega rõõmustavat ristirahvast. Nüüd on teised laulud, vähetuntud viisid, nii et tuleb solfedžeerida. Püüdsin kõigest väest. Probleem teravneb, kui salmid ulatuvad pöördele, siis muudkui lappa iga fraasi tagant lehte.

Aga lauldud sain. Hääl läks üsna varsti ära. Meid oli kirikus koos organisti ja pastoriga täpselt kümme. Selline privaatne teenistus. Ja eriti privaatne armulaud. Ja mina eriti õnnis.

Nüüd tahaks mõni päev, kui külalised läinud, sõita mere äärde ja ronida Valaste uutel treppidel. Lubasin küll mitte minna, aga uudishimu on suurem hirmust.

No ja see jõululuuletuste lugemine ETV-s ja Vikerraadios! Ei kuulnud pooligi. Nõrk. Nagu raske oleks olnud saadete vahele pikkida. Eelmisel aastal loeti küll rohkem. Jõudsin juba äragi tüdineda.

No comments:

Post a Comment