Saturday, December 22, 2018

Oligi igav

Täiega. Läksin sinna vingus moka ja pikkade hammastega. Miks üldse? Raha pidi ka veel maksma. Küll oli kirikus liiga palju rahvast ja küll ei meeldinud morbiidne muusika. No mina olen Rasmus Puuri helikeele enda jaoks ammendanud. Ammugi.

Kuigi vahepeal kõlas võimsaid klastreid (ehk võib nii öelda, ei tea, kas on päris täpne). Ja suure koori kõla on suure koori kõla. Eriti, kui kõik veel viisi ka peavad.

Aga ma pidin jälle läbi elama selle Underi igal lävel tahaks kummardada jne. Pärdi variatsioonid Ariinuška tervenemise puhul olid küll kaunid, sest siis keegi ei laulnud, Ene Salumäe üksi mängis orila pääl.

Ja nüüd ma siin olen unetu. Täiskuus ja lumevalguses. Nii valge, et pole vaja tuldki põlema panna, kui vetsu lähed. Vetsu või sööma. Esimest korda ostsin täna belgia vahvleid. Ja apelsinipiparkooke pugin kilode kaupa. Eesti omad. Oli Eesti Leivatööstus vist. Lihtsalt oivalised.

Just nägin täna FB-s venekeelset nalja, mille sisu oli järgmine: "Kas te olete proovinud öösel söömas käia?"

"Ei!"

"Asjata, väga maitsev on!"

On tõesti.

No comments:

Post a Comment