Monday, December 17, 2018

Häda metsaga

No nüüd mulle rohkem vist Mikita enam ei meeldi ja ma teda lugeda ei viitsi. Enne oli ka üks aps, mis ettevaatlikuks tegi. Sellest olen rääkinud, aga korrakem siis üle. Nimelt mingis raamatus kirjutab Mikita, et ta ei saa magada naisega, kelle vitu lõhn on vale (tema jaoks). Jutt õige, aga väljendamine ei meeldi.

Pole üldse Mikita stiil, sest see üksik vitt mõjub võõrkehana, nii mittemikitalikult. Järgmises lauses räägib juba tupest või vulvast. Poleks olnud vaja seda ühte õnnetut vittu sinna üldse mitte toppida.  Äkki tahtis ka olla teiste kõvade meeste moodi.

Vitud sobivad minu arvates ainult soome filmidesse. Sääl on nad vägagi oma kohal. Eesti keeles teadagi üldse puudub neutraalne sõnavara suguelundite märkimiseks. Sõnad on kas meditsiinilised või tunduvad vulgaarsed. Meie grammatikas pole ei sugu ega tulevikku. No sex, no future. Nii me välja suremegi.

Ja nüüd see Mikita mahamöödud mets, millega tal emotsionaalne side puudus. Eks teistelgi puudub, seepärast müüaksegi. Ses mõttes sõnastas Mikita väga arusaadavalt probleemi.

Kel side olemas, istubki oma 0,9 hektarilise metsatüki ääres nagu mina näiteks. Kel side puudub, müüb maha ja saab raha. Lihtis!

Ja küllap minagi olen oma kirjutamistega nii mõnelgi hinge täis ajanud, kuigi pole Mikita. Nii see käib. Mõned asjad lihtsalt ei sobi. Kõik ei saa meeldida. Elu käibki nii.

No comments:

Post a Comment