Friday, November 16, 2018

Viies


MART ei teadnudki minu rasedusest, ma ei jõudnud talle öelda ka. Muide, kavatsesin seda just järgmisel hommikul teha, aga saatuslik öö tuli vahele...

Ütlen siis nüüd Teile. Väike Mart läheb sügisel juba esimesse klassi.

Kui Te soovite meiega suhelda, siis minu telefoninumber on *******.

Ilusat suve soovides

Piret

Ädu-Neenu on esiteks pisut aega täiesti emotsioonitu ning nõutu, paneb kirja käest, võtab lonksu kohvi, aga see on juba külm ega maitse enam. Millal ta jõudis jahtuda? On ta kirja nii mitu korda eneselelgi märkamatult lugenud?

Siis hakkab tasapisi tulema viha. Kuradi tüdruk! Nüüd siis tuled oma jutuga. Nüüd, kus üle seitsme aasta möödas, leinad leinatud, eluga edasi mindud, Mardi tuhk ammuilma merre puistatud. Miks siis nüüd veel? Miks just nüüd, kus elu on nii hea ja rahulik, turvaline nagu leebe tuul. Aga näed, ikka võib ühel hetkel tulla välk selgest taevast ning sulle sisse lüüa. Otse südamesse.

Ädu-Neenu tunneb, et ta ei saa hingata, et ta peab kodust välja pääesema. Kusagile, kus on õhku ja avarust, ruumi asjade üle järele mõelda. Ta pakib trikoo, froteerätiku ja joogipudeli rannakotti, tõmbab lillelise sitskleidi selga, paneb suvekübara pähe, rihmikud jalga ja keerab ukse väljastpoolt lukku. Mere äärde nüüd! Tuule kätte ja vette! Tänaval lööb leitsak lahtise käega näkku. Väljas on kuradi PALAV.


No comments:

Post a Comment